Prantsuse koolitüdruk leidis 560 000 vanuse hamba, mis on vanim Prantsusmaalt leitud inimjäänus.
Prantsuse tüdruk leidis 560 000 aasta vanuse hamba
Hammas leiti Lõuna-Prantsusmaalt Pyrénées-Orientales´i departemangus Tautavelis Arago koopa väljakaevamistel, edastab The Local.
Paik on juba varasemast tuntud, sest sealt leiti niinimetatud Tautaveli mees, kes on 450 000 aastat tagasi elanud Homo erectus`e esindaja.
See hammas on Tautaveli mehest umbes 100 000 aastat vanem.
Alal töötava geoarheoloogi Christian Perrenoud` sõnul viitab iidne hammas, et paigast on veel palju avastamata.
Ta ei arva, et seal on hamba omaniku täielik skelett, kuid mingeid luid nad siiski loodavad leida.
«Euroopas on 500 000 – 800 000 aastat tagusest ajast vähe leide ning see hammas aitab tühimikku täita,» lausus geoarheoloog.
Teadlastemeeskond alustas koopa 560 000 aasta vanuses kihis väljakaevamisi selle aasta mais ning nüüdseks on avastatud tuhandeid objekte.
Leidude järgi sai teha kindlaks, millised inimesed seal elasid ning kui kaugele nad oma kodust liikusid. Ilmnes, et kõige kaugem paik asus 30 kilomeetri kaugusel.
Hamba leidis 16-aastane Camille, kes oli väljakaevamistel vabatahtlikuna ja siis töötas koos ühe arheoloogiatudengiga.
Hammas sai nimetuseks Arago 149, kuid ei ole teada, kas see kuulus mehele või naisele.
Hammas oli küll väga kulunud, kuid teadlased loodavad saada selle abil uut informatsiooni esimeste «eurooplaste» kohta.
Prantsuse teadlaste jaoks on Arago koobas olnud «kullaauk», kust viimase 50 aasta jooksul on leitud üle 600 000 väärtusliku objekti.
2011. aastal leiti koopast lapsehammas, mis kuulus Homo hedelbergensis'e esindajale. Selle koopas elasid hiljem ka neandertallased.