Iidne vulkaan jättis Maale «tätoveeringu»

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pilanesbergi vulkaani jäänused Lõuna-Aafrikas
Pilanesbergi vulkaani jäänused Lõuna-Aafrikas Foto: SCANPIX

USA kosmoseagentuuri NASA fotod paljastasid Lõuna-Aafrikas rohkem kui miljardi aasta vanuse kokkuvarisenud vulkaani, mis jättis Maale «tätoveeringu».

Ümara kujuga Pilanesbergi kaldeera asub Lõuna-Aaafrika Vabariigi Pilanesbergi rahvuspargis, edastab foxnews.com.

Selle kaldeera puhul on tegemist ringikujulise struktuuriga, mis on ülejäänud pinnasest 100 – 500 meetrit kõrgem.

Kõige kõrgem paik, Matlhorwe`i mägi on 1535 meetrit üle merepinna.

Tavaliselt voolavad selle vulkaani struktuurides ajutised jõed, kuid NASA foto on tehtud ajal, mil seal oli kuiv.

Inimeste jõgedele ehitatud tammid aitavad piirkonna loomadel saada joogivett. Vulkaani jäetud jäljest idas asub kohalik suurim veekogu, Mankwe järv.

Pilanesbergi vulkaani lugu sai alguse 1,3 miljardit aastat tagasi, kui Maal elasid lihtsad paarist rakust koosnevad organismid ning vulkaanid olid väga aktiivsed.

Vulkaanidest väljus magma, mis ujutas laiad alad üle. Vulkaanipursetega kaasnesid tuhk, kivimid ja gaas.

Selle vulkaani kraater vajus pärast ühte väga võimsat purset kokku. Lõksu jäänud laava pressis end pinnale ning jahtus, muutudes vulkaaniliseks kivimiks.

Pinnale mitte jõudnud laava jäi pinnasesse, täites sealsed tühimikud. Neis tühimikes laava kõvastus samuti. Paljud sellised vulkaanilised struktuurid on maapinnas olnud ringjate lõhede tõttu ümarad nagu Pilanesbergi puhul.

NASA uurijate kinnitusel leidis see vulkaani aktiivsel ajajärgul, mis kestis umbes üks miljon aastat, aset mitmel korral.

Tektooniline aktiivsus ehk laamade liikumine viis selle vulkaani oma esialgsest paigast ning selle tõttu on Pilanesbergi vulkaan rahunenud.

Pärast Pilanesbergi vulkaani vaikimist tegi oma «töö» erosioon vihma, tuule ja teiste looduslike protsesside näol. Esialgse vulkaani «süda» ning erosioonile vastu pidanud kivistunud laavaringid on seni alles.

Kontsentrilisi kivistunud laavaringe on maailmas väga vähe. Üks selliseid asub USAs New Hampshire`is Ossipee mägedes. Sealne ring tekkis umbes 90 miljonit aastat tagasi. Originaalvulkaanist on järel piirkonna kõrgeim Shaw' mägi, mille kõrgus on 960 meetrit.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles