/nginx/o/2015/07/27/4326087t1h45c6.jpg)
Neljajalgse maofossiili leidmine andis teadlastele uut informatsiooni, kuidas evolutsiooni käigus sisalikest maod arenesid.
Video: teadlane avastas iidse neljajalgse mao
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Briti Portsmouthi ülikooli teatel on tegemist tänapäeva madude kauge eellasega, kes on 20 sentimeetri pikkune ning kellel on ühesentimeetrised jalad, edastab Huffington Post.
See madu, kes sai teadusnimeks Tetrapodophis amplectus, elas umbes 110 miljonit aastat tagasi, olles hiidsisalike kaasaegne.
«See on väga haruldane fossiil, mis aitab madude evolutsiooni paremini mõista,» sõnas zooloog Dave Martill.
Martill lisas, et see fossiil näitab, kuidas osa sisalikke jäsemed kaotas ning kuidas neist maod arenesid.
«Teada on, et maod arenesid miljoneid aastaid tagasi sisalikest. Meil ei ole aga selget pilti, millal nad arenesid, miks nad arenesid ja millised olid need sisalikud, kellest maod arenesid. See fossiil võib anda neile küsimustele vastuseid ning nüüd on kindel, et maod arenesid maal urgudes elanud sisalikest, mitte meresisalikest,» selgitas zooloog.
Martilli sõnul ei saa iidset looma enam sisalikuks pidada, kuigi tal on jäsemed, sest keha on tal juba mao oma. Samuti meenutavad ta kolju, lõuad ja lülisammas mao vastavat luustikku. Samuti olid iidsel maol soomused.
Looma viimaseks söömaajaks oli mingi loom, kelle luustik on mao juures näha.
See eelajalooline maofossiil leiti kümmekond aastat tagasi Brasiiliast ning see kuulub Saksamaal Solnhofeni muuseumi fossiilikollektsiooni, kus Martill seda märkas.
Uurimisrühma kuulunud Nick Longrich on veendunud, et madu kasutas jäsemeid ning need ei olnud väärarengud.
«See madu ei kõndinud neil, külla aga kasutas jäsemeid saagi haaramiseks. Jalgadest hoolimata oli tegemist maoga,» rõhutas Longrich.
Osa teadlasi arvab, et Martilli otsus, et tegemist on maoga, tuli liiga kiiresti.
«Kindlasti on see fossiil tähtis, kuid me ei tea täpselt, mis see on. Võimalik, et külastan ka Solnhofenit, et asjasse selgust tuua,» lausus Kanada Alberta ülikooli teadlane Michael Caldwell.