NASA teadlane: planeedile Kepler-425b jõudmine on veel utoopiline ülesanne

Arvutijoonistus Maast ja eksoplaneedist Kepler-452b. Foto: SCANPIX

USA kosmoseagentuur NASA teatas eile, et ekspolaneetide otsimismissiooni käigus leiti Maale sarnane planeet, mis kannab nimetust Kepler-425b.

Tegemist on Maast suurema ja vanema planeediga, mis asub meist 1400 valgusaasta kaugusel, edastab news.com.au.

Astronoomide teatel liigub «Maa 2.0» planeet oma tähest sama kaugel kui Maa liigub Päikesest.

«Veel 20 aastat tagasi oli meil eksoplaneetide kohta kesised andmed, kuid nüüdseks oleme tänu Kepleri kosmoseteleskoobile leidnud sadu planeete. Nüüdne avastus on eksoplaneet, mis on seni leitud eksoplaneetidest Maaga kõige sarnasem,» teatas NASA.

Lisaks on selle planeedi täht meie Päikesele sarnane, olles küll vanem.

NASA leidis Kepler-425b Kepleri kosmoseteleskoobi abil, millega otsitakse alates 2009. aastast eksoplaneete.

«Kepler-425b liigub orbiidil tähe ümber, mis meenutab meie Päikest, kuid on 1,5 miljardit aastat vanem. Planeedil kulub täistiiru tegemiseks 385 päeva,» seisab NASA teates.

Kepler-425b on 60 protsenti suurem kui Maa ning mass on mitu Maa massi. Selle planeedi orbiit sarnaneb Maa orbiidiga.

Kuna selle planeedi gravitatsioon on Maa gravitatsioonist tugevam, siis oleks inimeste kehakaal seal kaks korda suurem kui Maal. Samuti on Kepler-425b atmosfäär tihedam, seal on rohkem pilvi ja tegevvulkaane kui Maal.

«Sellel planeedil on atmosfäär, kuid selle koostis on meile veel mõistatuseks,» teatas NASA Kepleri missiooni andmeanalüüsi juht Jon Jenkins.

Jenkinsi sõnul on nende esmaeesmärgiks leida Maa-sarnaseid planeete, mitte ega seda, kas ekspolaneetidel võib olla märke elu kohta.

«Elu otsingud nõuaksid praegusest võimsamat tehnoloogiat ja instrumente. Kepleri kosmoseteleskoop annab teada, millistele planeetidele tasuks tähelepanu pöörata ning tulevikus võidakse ka neilt elu otsida,» lausus teadlane.

Kepleri kosmoseteleskoobi kataloogis on 4696 planeedikandidaati, nende seas ka 521, mis lisati alates selle aasta jaanuarist. 

NASA Kepleri missiooni teadlase Jeff Coughlini sõnul on inimkonna üks keerulisemaid ülesandeid suunduda elama mõnele eksoplaneedile.

«See on väga-väga pikaajaline protsess. Meie ei jõua sinna, kuid tulevikupõlvkonnad võivad olla need, kellest saavad «uusasunikud» ehk asi võib teoks saada, kui tehnika piisavalt kiiresti areneb. Praegu kuulub eksoplaneedile suundumine utoopia valdkonda,» selgitas Coughlin.

Ta on veendunud, et Marsist saab Maa kõrval esimene planeet, mille inimesed asustavad.

Coughlin jätkas, et maavälist elu on otsitud juba mõnda aega ning ostimisel saab kasutada vaid seda, mis on inimkonnale teada, näiteks raadiolaineid, kuid muud eluvormid võivad olla teistmoodi arenenud ning ei kasuta raadiolaineid.

Ta lisas, et kui juba Pluutole lend kestis kaua aega, siis ekspolaneetide juurde jõudmine on praegu veel võimatu ülesanne.

«Nüüdseid teleskoope edasi arendades saaksime võib olla esimesed primitiivsed kaardid eksoplaneetide pinnavormidest. Nende põhjalt saaks aga edasi uurida, kas seal on ookeane ja teisi veekogusid, atmosfäär, pilved ning võimalik, et ka aastajad. Kuid ise sinna minemine ja  elu leidmine on omaette küsimus,» nentis Coughlin.

Kepler-425b, mis asub Maast 1400 valgusaasta kaugusel, annab pildi, milline võib olla Maa apokalüptiline tulevik.

Selle planeedi täht on meie Päikesest massiivsem ja kümne protsendi võrra võimsama kiirgusega. Kui täht hakkab surema, siis võivad selle eksoplaneedi veekogud aurustuda.

«Kui Kepler-425b on kiviplaneet, siis on see jõudnud oma kliimaajaloos kasvuhoonefaasi. Sureva tähe energia kuumendab planeedi pinda ja veekogud võivad hakata aurustuma. Veeaur aga kaob avakosmosesse. Kepler-425b on faasis, mis võib oodata Maad ees rohkem kui miljardi aasta pärast, kui meie süsteemi Päike vananeb ja muutub intensiivsemaks,» teatas teadlane.

2009. aastal käivitatud Kepleri missiooniga otsitakse Maa-sarnaseid planeete, mis asuvad väljaspool meie päikesesüsteemi.

Kepleri leidude hulgas on 12 planeedikandidaati, mille seas Kepler-425b on seni avastatud eksoplaneetidest Maaga kõige sarnasem.