R.E.M.-i soojendajad: ennem palkame koka kui stilisti!

Brooklynist pärit indie-rock punt We Are Scientists Foto: Indrek Galetin

Kohtusime täna Saku Suurhallis esineva R.E.M.-i soojendusansambliga We Are Scientists ühes vanalinna

lounge

’is. Tuli välja, et mehed on intervjuusid andnud juba hommikust saadik – Terevisiooni, Raadio 2-te ja hiljem veel MTV-le ka.

WAS on 2000. aastal USAs kolme mehe poolt loodud rokkbänd, tänases koosseisus on alles kaks asutajaliiget – laulja ja kitarrist Keith Murray ning basskitarrist Chris Cain. Nende meestega juttu tegimegi.

Muide, Keith ja Chris on tuntud oma huumorimeele poolest, nalju pikivad nad nii intervjuudesse kui ka kontsertidel laulude vahele.

Millal Tallinnasse saabusite ja kuidas teile siin meeldib?
Chris: Oh, see on lihtne küsimus, eile!
Keith: Ja meile meeldib siin väga. Nii ilus ilm! Meile räägiti just, et siin sadas enne nädalate kaupa vihma. Aga sama juttu räägitakse meile igal pool, kus on ilus. Mulle tundub, et meid tahetakse lihtsalt eemal hoida!?

Kus te siin juba käinud olete?
K: Oleme niisama ringi jalutanud, peamiselt sihitult.
C: Ja käisime Peppersackis söömas.
K: Samuti märkasime kõikjal keskaegse välimusega müüre. On need päris?

On see teie esimene tuur koos R.E.M.-iga?
K: Jah, ja täna õhtul on esimene kontsert koos nendega, edasi tuleb veel kuskil 10-12 kontserti.

Mis te arvate, miks R.E.M. just teid oma soojendajaks valis?
K: Sest me oleme praegu parimad.
C: Ilmselt nad näevad meis midagi enda hiilgusega sarnast.

Olete nendega varemgi kokku puutunud?
K: Ei ole kusjuures. Aga meie sõprade bändi Oxford Collapse kontserdil viibis Peter Buck (R.E.M.-i kitarrist – toim.) ja ta rääkis pärast tüüpidega juttu ka. No nad on ikka väga suured R.E.M-i fännid. Ja millegi pärast mehed alustasid juttu sellest, kuidas nad eelmise Halloweeni ajal R.E.M.-iks riietusid. Buck pööras seepeale selja ja jalutas minema…
C: Seega me ei oska midagi oodata. Oleme kuulnud neist erinevaid asju.

Aga teile R.E.M.-i muusika meeldib?
C: Ja, väga! Mu 2,5 aastane poeg kuulab ka kodus kogu aeg nende best of duubelplaati.
K: See on tõesti suurepärane muusika, klassika.

Kas peate sama kaua vastu kui nemad?
C: Noh, me alustasime ju palju hiljem.
K: Selle aja peale oleme tõenäoliselt juba surnud. Ei, tegelikult me ei taha kogu aeg muusikaga tegeleda. Umbes nagu Beastie Boys, et vahepeal musa ja siis jälle teised projektid.
C: Aga R.E.M. on nii kaua vastu pidanud ka tänu sellele, et nad on tõesti suured muusikud.
K: Ma ei tea ühtegi teist nii kaua tegutsenud bändi, kellel oleks nii palju hitte. Ja kui võrrelda teiste sama kaua tegutsenud artistide uute albumitega, siis R.E.M.-i oma on ikka peajagu üle.
C: Ja, võta näiteks Sting… Või Bon Jovi või Aerosmith.

Mida arvate loost «Shiny Happy People»? Stipe ise üritab seda unustada ja keeldub ka kontsertidel mängimast.
K: Hmm… No ma vist saan aru küll miks, aga samas on see siiski üks nende suuremaid hitte ning see on väga kaasahaarav ja meeldejääv.

Teie bändi kolmas liige, trummar Michael Tapper lahkus eelmisel aastal. Kas olete leidud uue?
K: Luba ma täpsustan. Ta ei lahkunud, me ise saatsime ta ära.
C: Panime ümbrikusse ja saatsime Miamisse. Me isegi ei tea, kas ta jõudis kohale.
K: Aga meil on praegu üks trummar, kes tundub praegu meile sobivat. Nii et päris uue püsiliikme otsimisega ei kiirusta.

Kas vastab tõele, et saite oma nime tänu valele, mis kunagi pangas rääkisite? (Meestel ei olnud bändi tehnika jaoks raha ning nad läksid «noorte teadlastena» projekti jaoks laenu küsima. «We Are Scientist,» (me oleme teadlased) olevat nad öelnud.)
K: Jah, see vastab tõesti tõele.
C: USAs on see nii tobe, et bändi alustamiseks raha ei laenata. Ainult sellisel juhul, kui on juba üks album ette näidata. Aga kuidas seda albumit teha, kui tehnikat ei ole? Seega ma soovitan igal noorel bändil endale pettuse teel raha muretseda.
K: Ja selle laenu maksime me tagasi ka juba kuus kuud hiljem, kui saime esimese plaadilepingu.

Kas olete hiljem ka niimoodi valetanud?
K: Tööelus mitte, eraelus küll – kogu aeg! Hahaa.
C: Ei, ükskord ju valetasime.
K: Millal?
C: Siis, kui me sinna saatesse pidime minema.
K: Aa, ja. Andsime just eelmisel õhtul hilja kontserti ja pidime kell 12 olema teise linna raadios promointervjuul, kuid sinna oli viie tunni tee. Otsustasime hommikul, et ei viitsi minna ja helistasime neile, et meie buss läks katki.
C: Siis loomulikult tuli välja, et seda ei saa kuidagi ära jätta, kuna olid juba mingid lubadused ja lepingud… Nii me siis helistasime agendile ja raadiojaama ning leppisime kokku uue aja. Nad olid nii õnnelikud!
K: Seega – kui valetad hea vale, siis kõik võidavad!

Mis te siis teete, kui muusika ja tuuritamisega on parasjagu paus?
K: Hmm… No sellist aega ei ole olnud alates 2004. aastast. Ei teagi. No näiteks meeldib meile filmida, mitte muusikavideoid, aga igasugu nalju filmime.
C: Paljud neist on Youtube’is üleval ka.

Igatsete oma perede järele?
C: Ma igatsen väga oma poja järele. Näen teda iga kahe nädala tagant ja ta on alati suuremaks kasvand ja nii palju muutunud! Temal (Keithil – toim.) on muidugi ükskõik, tüdruksõber on arvatavasti kahe nädala pärast ikka samasugune. Mis seal ikka igatseda!
K: Hehee. Ega ma ema ja isa järgi otseselt ei igatse küll. Kuigi oleks väga tore neid näha.
C: Loodan, et Saksamaa kontserdil R.E.M. mängib «Orange Crush’i». Mu poeg tuleb sinna ja see on läbi aegade olnud tema lemmiklugu.
K: Kusjuures vaatasin läbi nende viimase viie kontserdi lugude nimekirjad ja nad vahetavad kogu aeg kava! Viie kontserdi peale oli kokku 60 erinevat lugu, ühel kontserdil mängivad vist umbes 30.

Kui pikk on tavaliselt teie üks kontsert?
K: Kui oleme peaesinejad, siis umbes tund või tund ja 10 minutit. Aga soojendajana 30-40 minutit.
C: Eks R.E.M. ise ütleb, kui kauaks nad meid sinna taidlema tahavad.

On teie stiil nende kaheksa aasta jooksul muutunud ka?
K: Kogu aeg! Tahame kõik stiilid läbi proovida, aga igaühte ainult korra.
C: Näiteks meie esimene album oli selline popprokk, hiljem tulid erinevad nn metallisegud.
K: Praegu on selline pehmem muusika, aga kui aasta lõpul tuuritamine läbi saab, hakkame tegelema uue albumiga, mis peaks taas veidi rajum tulema. Kui kaks aastat ühe stiiliga tuuritada, siis lihtsalt tüütab ära ja tahaks juba midagi uut!
C: Tegelikult meie lugu «Let’s See It» on juba selle tulevase albumi stiili poole.

Kas tahaksite kunagi teha ühe albumi mõne artistiga kahasse?
K: Ma tahaks väga Alicia Keysiga. Mulle meeldib ka see, et tema videod on alati nii superdramaatilised. Tahaksin koos temaga videos näidelda.
C: Siis me võime ta ju lihtsalt oma videosse näitlema ka kutsuda…

On teil stilist ka?
K: Ei, pigem palkaksin koka kui stilisti.
C: Sa ei palka kedagi, ihnuskoi.
K: Nojah, mulle meeldib oma rahahunnikuid vaadata, mitte raisata. Aga tegelikult võiks kokk olla küll. Huvitav, kas Michael Stipe’il on stilist tuuril kaasas?
C: Ma arvan, et on.
K: Ma arvan, et ei ole. Tegelikult ta stiliseerib end ilma tema abita, aga stilist on kaasas ikkagi.
C: Jah, aga ta ütleb, et see on niisama tema sõber.

Kui teil oleks võimalik Stipe’ilt ainult üks küsimus küsida, siis mis see oleks?
C: Kas võiksime ühel õhtul mängida teisena ja olla ise peaesinejad?