Video: kuningboa tapab saagi, takistades ohvril vere jõudmist ajju

Kuningboa Foto: SCANPIX

Zooloogid uurisid , kuidas kuningboa saaki tapab ning avastasid, et see madu haarab nii jõuliselt, et saakloomal ei jõua veri enam ajju.

See uurimine lükkab ümber laialt levinud arvamuse, et see boa kägistab saagi ning ohver sureb õhupuuduse tagajärjel, edastab Discovery News.

Uurijate sõnul on selle legendi teke arusaadav, kuna ohverloomad käituvad nii nagu neil ei jätkuks enam õhku.

«Kõrvalvaatajale jääb mulje, et ohver ahmib õhku ja siis lämbub,» selgitas USA Dickinsoni kolledži teadlane Scott Boback.

20 aastat tagasi hakkas Bobacki kolleegile Dave Hardyle kuningboa tapmisviis huvi pakkuma.

«Hardyle jäi silma ohverlooma suremise kiirus. Surm tuli liiga kiiresti, et tegemist oleks saanud olla lämbumisega. Ta kahtlustas, et tegemist võis pigem olla vereringe kiire seiskumisega,» selgitas Boback.

Boback tegi koos meeskonnaga oma uurimise, milles põhirõhk oli saaklooma sees toimuval.

«Me ei pannud loomi kannatama ega tekitanud neile vigastusi. Selle tõttu olid katseloomadeks olnud rotid uimastatud,» selgitas teadlane.

Uimased rotid pandi kuningboade juurde ning jälgiti, mida boad nendega teevad. Esmalt hammustasid boad rottide päid, siis aga keerasid end saagi ümber ja hakkasid pigistama.

Elektrokardiograafiline ja vererõhu uuring näitas, et rottide vereringe lakkas töötamast sekunditega.

«Olin koos teistega seda jälgimas ning selle toimumise kiirus tundus uskumatuna. Arteriaalne verereõhk alanes ning venoosne vererõhk tõusis. Siis sai boa strateegia selgeks,» laususu Boback.

Teadlaste sõnul saabub surm sekunditega, kui veri enam ajusse ei jõua ning see kehtib väga erinevate loomade kohta.

Seega kuningboa ohvrid ei kannata ning röövlooma jahistrateegia on edukas.

Kui ohverloom kaotab teadvuse, siis teised eluähtsad organid lõpetavad töö ning maol on lihtne saaki tappa.

Uurijate arvates on  suurtel madudel see oskus arenenud alles evolutsiooni käigus, varajastel madudel ei pruukinud seda olla. Koos hammustamise ja kägistamise tehnika arenemisega  said maod võimaluse tappa suuri saakloomi, kes võivad olla isegi nende suurused.

Kuningboad elavad looduses Kesk- ja Lõuna-Ameerikas, eelistades maapinda, mitte puid.

Kuningboad peetakse oma ehituselt üsna primitiivseks, kuna tal on hiidsisalike jooni.

Kujngboa nahavärv on kas hallikas, pruunikas või mõlemat ning kehal on ka kuni 20 neljakandilist laiku.

Need maod kasvavad maksimaalselt kolmemeetriseks, kuid keksmiselt on  nad kahemeetrised ning elavad kuni 30-aastaseks.