India lähedal Andamanide saarestikus Bengali lahes on Põhja Sentineli saar, mis tundub paradiisina, kuid sealsed elanikud on väljast tulnute vastu väga ebasõbralikud ning valmis neid ka tapma.
Video: saar, kust ei pruugita eluga lahkuda
Tegemist on ühe viimase hõimuga maailmas, kes elab eraldatuses ning ei soovi võõrastega kokku puutuda, kirjutab foxnews.com.
Teada on, et see hõim on 72-ruutkilomeetrisel saarel elanud umbes 60 000 aastat.
2006. aastal kirjutasid India väljaanded kahest kalurist, kes juhuslikult sinna sattusid ning kohalikud lõid nad lihtsalt maha.
India politsei leidis helikopteri abil kahe tapetud kalamehe surnukehad, kes olid hukkunud nende kehi läbinud noolte tõttu.
2012. aastal teatas maailma meedia India Andamani saare vanglast põgenenud vangist, kes jõudis Põhja-Sentineli saarele, kuid seal lõigati ta kõri läbi.
1967. aastal tahtsid India teadlased kiviajas elavat hõimu uurida, kuid need inimesed peitsid end ja olid tulnukate suhtes valvel. Sellegi poolest pandi saarele India lipp ja ala kuulutati India osaks.
Indialasest antropoloog T. N. Pandit külastas seda saarte 1980. aastate lõpul ja 1990. aastate alguses. Tal õnnestus elanikega minimaalselt suhelda, andes neile kingituseks kookospähkleid, nuge, riideid, peegleid ja elusa sea.
Kohalikud kütid ja korilased, keda teadlase arvates oli 50 – 400, tapsid sea ja matsid looma randa.
Teadlastemeeskonnale aga näitasid paljast istmikku.
India on nüüdseks kuulutanud selle saare eritsooniks, et kaitsta nii selle elanikke kui ka neid, kes soovivad saart külastada.
Inimõigusorganisatsiooni Survival International arvates on see õige samm, sest sealsed elanikud on hea tervise juures ning tegusad. Nad aga ei pruugi väliste mõjudega hakkama saada, kui need nendeni jõuavad.
Põhja-Sentineli saare elanikud toituvad kalast, puuviljadest, juurikatest, metssigadest ja metsmesilaste meest.
2004. aasta tsunami selle saare rahvast ei hävitanud, kuid looduskatastroofi tõttu saar kerkis ning Põhja-Sentineli saarega ühendus siis Constance´i saar.
Seega võib kiviaja hõimu eluala olla seniarvatust suurem.
Pildid ja videod saare elanikest on üsna halva kvaliteediga, kuna need on tehtud kaugelt, laevadelt ja helikopteritelt.