Põhjas kasvavad mustikad on kõige tervislikumad

Mustikad

FOTO: Henn Soodla

Mustikat peetakse põhjamaades pühaks marjaks, tõeliseks tervisepommiks.

Soome bioloog Laura Jaakkola on uurinud metsamarju, kaasa arvatud mustikat ning tema sõnul on põhjamaades kasvavad mustikad kõige tervislikumad, edastab YLE.

Bioforsk firma uurimislaboratooriumites tehakse metsamarjade kasvatamiskatseid ning uuritakse kliima ja valguse mõju erinevatele taimedele.

Norras Tromsøs, mis on 500 kilomeetrit polaarjoonest põhja pool, asuvad maailma kõige põhjapooslemad metsamarjade kasvatuslaborid.

Seal töötab ka soomlanna Laura Jaakola, kes kolis sinna Olulust.

Teadlastele pakuvad mustikad huvi, kuna neid kasvab erinevatel laiuskraadidel, kus soojus ja valgus on erinev.  

«Katsed ja uuringud on näidanud, et põhjamaades kasvavad mustikad sisaldavad enim antotsüaniini, idas, läänes ja lõunas kasvavates mustikates on seda vähem, » selgitas soomlanna.

Antotsüaniin on taimedes leiduv flavonoidide hulka kuuluv bioaktiivne komponent, mis toimib kehas antioksüdandina.

Mustika tervislikkuse taga ongi peamiselt flavonoidid.

Teadlased uurivad metsamarju, kuna tänapäeval hinnatakse tervislikku toitu, mis võib aidata haigusi ennetada ja ravida.

Metsamarjade, sealhulgas mustikate puhul uuritakse, kas need võivad aidata näiteks Alzheimeri tõve , dementsuse, südame- ja veresoonkonnahaiguste ennetamises ja ravis. Looduses kasvavad marjad aitavad ka soolestikuprobleemide korral.

Lisaks mustikale on antotsüaniini  veel teistes sinistes, punastes ja lillades marjades, kuid mustikat peetakse kõige kasulikumaks, kuna seda ainet on enim.

Wikipedia: mustikas (Vaccinium myrtillus) on kanarbikuliste sugukonda mustika perekonda kuuluv heitlehine kääbuspõõsas ehk puhmas.

Mustikapuhmas on 15–40 sentimeetrit kõrge, tõusva või püstise varre ja tugevasti harunenud roheliste teravakandiliste võrsetega. Levila põhjaosas, tundras on mustikas märksa madalam, kasvab vähem kui 10 sentimeetrit kõrgeks.

Marjad valmivad juulis-augustis. Nad on mustad, aga neid katab õhuke vahakiht, mis muudab nad tumesinisteks. Vahakiht eemaldub pesemisel kergesti. Mari on seest punane. Mustikamarjas on kuni 40 seemet.

Mustikas kasvab järgmistes piirkondades: Türgi põhjaosa, Kaukaasia, Siber, Mongoolia, Jaapani Honshu saare põhja- ja keskosa, kogu Euroopas, välja arvatud väga lõunas olevad alad, Gröönimaa edelaosas, Kanada lääneosas, USA loode-, kesk- ja edelaosas.

Tagasi üles