Prantsusmaa Strasbourgi ülikooli meditsiiniinstituudi hoidlatest leitud juutide säilmed tagastatakse kohalikule juudikogukonnale.
Pildid: Prantsusmaal leiti natsiarsti inimsäilmete kollektsioon
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võimud teatasid möödunud laupäeval, et leiti natsiarsti August Hirti poolt uuringutes kasutatud inimjäänuseid, edastab AFP.
Säilmete jälile jõudis ajaloolane Raphael Toledano, kes juhuslikult sai enda valdusse 1952. aastast pärit kirja. Selle kirjutas Strasbourgi ülikooli meditsiiniinstituudi juht Camille Simonin, milles ta teatab võimudele gaasiga tapetud 86 juudi jäänustest, mida kasutas natsiarst August Hirt anatoomilistes uuringutes.
86 juuti kaotasid elu 1943. aastal Struthofi koonduslaagris gaasikambrites ning nende surnukehad saadeti natside poolt vallutatud Strasbourgi, kus Hirt töötas.
Liitlasväed vabastasid Strasbourgi 1944. aasta novembris ning siis leiti Strasbourgi ülikooli meditsiinilaborist inimsäilmeid, millest osad olid terved, teistel oli tehtud katseid.
Laibad maeti pärast lahkamist massihauda, kuid oli jäänuseid, mis jäid pärast Teist maailmasõda siis kahe silma vahele.
Hirt tegi 1945. aasta juulis enne Nürnbergi protsessi algust enesetapu.
Juutide jäänused olid maailma eest varjul kuni selle aasta 9. juulini, mil meditsiiniinstituudi hoidla uks avati ning sealt leiti anumad inimjäänustega, mis olid hoolikalt katalogiseeritud.
Avamise juures oli nii ajaloolane Raphael Toledano kui ka meditsiiniinstituudi praegune juht Jean-Sebastien Raul.
Võimude sõnul antakse need säilmed Strasbourgi juudikogukonnale ning nad plaanitakse matta Cronebourgi surnuaiale.
Uurimine näitas, et säilinud oli ka tapetud isiku, kes kandis koonduslaagris numbrit 107969, nahk. Ajaloodokumentide kohaselt oli selle numbriga Menachim Taffel, kes oli üks 86 ohvrist.
Prantsusmaal taheti Hirt anda 1952. aastal kohtu alla ning surma mõista, kuid prantslased ei teadnud, et ta tegi Teise maailmasõja lõpul enesetapu. Nende andmetel peitis ta end Saksamaal.