Video: Loch Nessi koletis on suure tõenäosusega väga suur säga

1934. aastal avaldatud foto väidetud koletisest Nessiest Foto: SCANPIX

Inglane, kes on 25 aastat uurinud Šotimaa Loch Nessi järve koletist, jõudis järeldusele, et aastakümnete jooksul on nähtud tegelikult väga suurt säga.

52-aastane Steve Feltham sõnas uudistekanalile Sky News, et ta võis lahendada saladuse, mille üle on pead murdnud nii teadlased kui amatöörid.

Felthami kinnitusel vaatas ta läbi kõik aastate jooksul kogutud andmed ja fotod selle olendi kohta.

Teada on, et Briti saartel elavad sägad võivad kasvada kuni neljameetriseks ning kaaluda ligi 400 kilogrammi.

Sägasid ei esine Briti saartel looduses ning nad toodi Euroopa mandrialalt 19. sajandil sealsetesse veekogudesse sportkalastamise eesmärgil.

«Ma ei arva, et Nessie koletis on mingi eelajalooline elukas. Paljude inimeste kirjeldused näitavad, et tegemist on suure tõenäosusega ebatavaliselt suure sägaga,» teatas amatööruurija.

Legend kummalisest veekoletisest ulatub kuuendasse sajandisse eKr kui Iiri munk St. Columba kirjeldas sellist.

Tänapäevased Nessie lood said alguse 1933. aastal kui Šotimaa ajaleht avaldas raporti, mille kohaslet Loch Nessi järves avastati kummalisus. Aasta hiljem trükiti ära foto, millel olevat pika kaelaga loom, kes meenutab brontosaurust.

Aastakümneid hiljem ilmnes, et see foto oli võltsing.

Kui see veekoletis tõesti on olemas, siis on tal ebatavaline võime peita end ka tänapäeva tipptehnoloogia eest, mis on tegelikult ülikeeruline.

Briti ringhääling BBC rahastas 2003. aastal teadlaste uuringut ning siis uuriti Šotimaa Loch Nessi järve 600 sonari ning ka satelliidi abil. Uuring ei näidanud, et järves oleks midagi ebatavalist.

Hoolimata kindlate tõendite puudumisest Nessie kohta, on paik turistide seas populaarne. Igal aastal külastab paika tuhandeid inimesi, kes soovivad oma silmaga koletist näha.

Feltham oli üks neist uurimisentusiastidest, kes lahkus Kagu-Inglismaalt 1991. aastal Šotimaale, jättes seljataha kodu, töö ja naise.

«Ma ei ole kahetsenud oma otsust, mille langetasin 24 aastat tagasi. Minu unistus oli elada selle järve ääres,» lisas mees.

Wikipedia: Loch Ness (gaeli Loch Nis) on sügav järv Šotimaal Highlandis, Invernessist edelas. Järv on tuntud seal väidetavalt elava legendaarse järvekoletise Nessie järgi.

Järv on 37 kilomeetrit pikk ja kuni 1,5 kilomeetrit lai. Selle pindala on 56,4 ruutkilomeetrit ja suurim sügavus 226 meetrit.

Loch Ness on turbasisalduse tõttu harvaesinevalt sogase veega.

Säga (Silurus glanis) on sägalaste sugukonda kuuluv kalaliik. Tavaliselt on sägad 1,3–1,6 meetri pikkused, suurimad isendid on olnud 3 - 5 meetri pikkused. Suurim isend, kes kirjalikes allikais on märgitud kaalus 375 kilogrammi ja see püüti Oderi jõest.

Säga eelistab suuri soojemaid järvi ja aeglase vooluga sügavaid jõgesid.