Inimesed on šimpansidest mõnes mõttes primitiivsemad

Inimkäed Foto: SCANPIX

Inimesed peavad end Maal kõige arenenumateks olenditeks, kuid on midagi, milles nad jäävad šimpansidele alla.

Ühendriikide ja Hispaania teadlaste sõnul on inimeste käed šimpanside kämmaldest primitiivsemad, edastab foxnews.com.

Teadlastemeeskond uuris nii inimeste, šimpanside, orangutanide kui ka inimeste ja inimahvide kaugete eellaste käsi ja kämblaid.

Ilmnes, et šimpanside kämblad arenesid märgatavalt edasi kui inimesed ja šimpansid umbes seitse miljonit tagasi evolutsiooni käigus lahknesid.  

Inimahvidel on pikk pöial ja üsna pikad sõrmed, mille abil nad saavad oksi haarata ja puudel liikuda. Nende ahvide käed arenesid just sellisel viisil liikumise jaoks.

Inimestel on aga lühike pöial ja keskmise pikkusega sõrmed ning inimkäsi on säilinud sellisena miljoneid aastaid.

«Varased inimesed hakkasid valmistama ja kasutama kivist tööriistu millalgi 3,3 miljonit aastat tagasi. Juba siis olid käed, mis põhimõtteliselt on oma kuju säilitanud senini,» teatas USA George Washingtoni ülikooli teadlane Sergio Almécija.

Almécija arvates võisid veel varasemate inimeste, kes elasid kuus miljonit aastat tagasi, käed olla samasugused nagu nüüdisinimestel.

See teooria esitab väljakutse pikka aega kehtinud arvamusele, et inimeste kõige varasematel eellastel olid ahvidega sarnased käed.

«Uurimine paljastas, et inimkäsi on üsna primitiivne, kuna on olnud selline väga kaua aega. Inimkäsi ei saanud oma praegust kuju alles siis kui inimesed hakkasid tööriistu valmistama, vaid varem,» arvas teadlane.

Almécija sõnul toimus inimeste kaugete eellaste ajus muutus ning hakati tegema tööriistu. Inimkäsi kujunes selliseks, kuna võimaldab paremini toitu korjata ja asju käsitleda ehk kogukonnas vajalike tegevustega hakkama saada.

Üldiselt on kõikidel ahvidel ja primaatidel, kelle hulka kuulub ka inimene, üsna «raudne» haare.