«Unelmate pulma» Ardo ja Kairi täiuslik pulmapäev

Elu24.ee külas Ardo ja Kairi Kaljuveel Foto: Rasmus Jurkatam

Juba tavaks saanud kombe kohaselt külastas Elu24.ee «Unelmate pulma» järjekordset abiellunud paari mõned päevad pärast tähtsat sündmust, et kilde sellest päevast ka lugejateni tuua.

Ardo (28) ja Kairi (25) Kaljuvee võtsid meid vastu oma kümnenda korruse korteris, mis kubises valgetest roosidest.

Pulmapäeva hommik

Pühapäeval, 7. septembril tõusid Ardo ja Kairi juba kell 7 hommikul ning asusid tegutsema. Veel laupäeval jooksid nad mööda linna ringi, ajasid asju, nutsid, vihastasid, naersid…

Enne kella viiest registreerimist pidid nad jõudma riietuda, istuma meigi- ja juuksuritoolis ning läbima fotosessiooni. Ardo jutustas, et kuna on fotograafina ise palju pulmades viibinud, siis just piltide tegemine on see, mille pealt ta aega kokku hoida ei tahtnud.

«Tavaliselt just sealt aega kokku hoitaksegi, võetakse algusest veidi ja lõigatakse lõpust ning viimaks jääb sessiooniks vaid tund aega,» sõnas Ardo, kes oli sel suvel umbes viieteistkümne pulma piltnik.

Oma pulmapäeva puhul oligi just fotograaf see, kes esimesena paika pandi. «Teadsime juba algusest peale, et meie pulmas võiks pildistada Annika Metsla. Tema tehtud fotod jutustavad, neis on elu ja romantikat,» nentis Kairi.

Kuna pühapäeval sadas üsna tugevalt, ent pilte taheti teha siiski õues, tuli võidelda nii märja, tuule kui ka poriga. «Pidin oma pika valge kleidi ja riidest kingadega lompides hüppama, see oli psühholoogiliselt veidi raske,» meenutas pruut.

Peigmees lisas: «Kuna minu telefon helises pidevalt, taheti asju üle küsida, midagi vaja veel korraldada jne, siis vahepeal täiesti loobusin, läksin pooleks tunniks asju ajama ja jätsin Kairi üksinda poseerima.»

Oma pulmad korraldati ise

«Ise tehes lisandub asjale ka emotsionaalne väärtus,» jutustas Kairi. Ardo lisab, et peakorraldaja oligi Kairi. «Ma ei suudaks ette kujutada, et laseksin kellelgi teisel seda korraldada ja pärast istuksin oma pulmas nagu külaline,» arvas naine.

«Kui tahad kohta või bändi valida, siis läbi firma seda tehes pead ikka lõpuks kõik ise üle kuulama-vaatama. Miks mitte siis juba ise helistada ja küsida, et kuule, kas sa saaksid meie pulma esinema tulla,» nõustus Ardo.

«Sama lugu näiteks menüüga. Teadsime täpselt mida tahtsime ja ise seda ajada oli kordades lihtsam kui läbi vahendaja,» lisas Kairi. Noored olid kindlad, et päris traditsioonilist pulmalauda hapukapsaga nad ei soovi. «Aga ka mitte liiga ekstreemset, et ka vanaemad-vanaisad süüa saaksid,» jutustas Ardo.

Registreerimine oleks napilt lõppenud katastroofiga

«Registreerimine pidi algama kell 17 Viimsi Vabaõhumuuseumis. Umbes kella nelja paiku helistasid mulle tehnikud, et vihma kätte ei saa nad asju üles panna. Varsti helistas ka Koit

(Toome -

toim.

)

, et klaverit märjaks teha ei tahaks,» meenutas Ardo. «Nii pidingi võtma vastu otsuse, et kõik korjaksid sealt oma asjad kokku ja sõidaksid peopaika, Maardu mõisa, et teeme siis registreerimise seal. Kell oli siis 16.20»

Ardo: «Olime küll veidi nukrad, et ei saa päris seda, mida tahtsime, aga saime ju nendest ka aru, vihma kätte ei saa tõesti asju jätta. Kuid umbes kümme minutit pärast nende ärasõitu jäi vihm järele. Mõtlesin siis, et jube piinlik oleks kõigile jälle üle helistada… Ja siis otsustasin, et see on ikkagi meie päev!»

Nõnda pöörasidki registreerija, esineja, pulmaisa ja teised asjapulgad otsa ringi ja jõudsid umbes 15 minutit enne algust tagasi. «Õnneks olid nad väga mõistlikud ja sõbralikud. Eks võtsime selle tagasikutsumisega ka riski, vihma oleks ju võinud uuesti sadama hakata,» mõtiskles Ardo.

Registreerimine hilines tehnika uuesti üles paneku tõttu umbes 15-20 minutit, kuid külalised ei saanudki aru, et midagi võis valesti olla. «Alles pärast rääkisime neile, mis juhtus,» muigas Kairi.

100 protsenti täiuslikud pulmad

Alates registreerimise esimesest sekundist läks aga kõik täiuslikult. «Mitte ühtegi tilka vihma ei tulnud ja kuni peo lõpuni läks kõik ideaalselt plaanide järgi,» jutustas Kairi.

Viimsi Vabaõhumuuseumist sõideti autode rongiga Maardu mõisa. Pulmaisaks oli Tauri Tallermaa ja esines Koit Toome oma bändiga. Hiljem mainisid pulmakülalised, et jäid mõlemaga ääretult rahule. «Tauril on hästi hea huumorimeel, ta ei tee neid tobedaid mänge ja nalju,» jutustas Kairi.

Mõned viperused siiski olid. «No näiteks pruudikimbu viskamisel ei läinud kõik nii, nagu olin plaaninud. Nimelt püüdis selle kinni üks noormees nimega Indrek», meenutas Kairi. Järgneb pikem arutelu juhtunu teemal, tulemust võite lugeda

siit

.

«Kõige suurema šoki said pulmakülalised aga siis, kui pulmatort maha kukkus,» naeris Ardo ja asus jutustama. Nimelt just sel hetkel, kui kõik mõisa trepil uhke tordi saabumist vaatasid, kukkus kelner sellega trepil kõhuli ja kogu küpsetis lendas mööda treppi laiali.

«Väga naljakas oli kõigi reaktsioone jälgida, panin just meelega vanaema esiritta seisma, et ta ikka väikse infarkti ka saaks,» naljatas Ardo, kes oligi vingerpussi autoriks. «Sellest teadsid lisaks minule vaid

catering

, pulmaisa ja fotograaf.»

«Kelner tegi ise nii õnnetut nägu, et keegi ei osanudki kohe reageerida. Mu ema aga üritas asja kaine mõistusega võtta ja hakkas kohe korraldama, kuidas tordi keskmist kihti kätte saada, et see ju ei puutunud maaga kokku. See oli nii armas,» meenutas Ardo.

«Viimaseid nädalaid rase olev Liisa

(Langi saate «Unelmate pulm» võitja –

toim.

)

ütles pärast, et ta mõtles, et hakkab nüüd kohe sünnitama,» lisas ta.

Aga mida arvas vembust pruut? «No ma ütlesin Ardole kohe, et see ju ei juhtunud päriselt praegu! See tort tundus mulle liiga väike, samuti puudus tipust pruutpaari figuur, mille olin ise ostnud.

Catering

i omad ütlesid ka pärast, et nad arvasid kohe, et ma selle järgi aru saan,» naeris Kairi.

Kuid juba minut hiljem tuli nurga tagant välja õige tort, mis oli veel suurem ja uhkem, ning alles hetk tagasi ehmatanud ja kurvale sündmusele kaasa tundnud pulmaseltskond sai uue šoki. Seekord hea.

Pulmapeost, kingitustest ja külalistest

Edasi läks pidu ikka omasoodu, lõbusalt ja hoogsalt. Kuna järgmine päev oli esmaspäev, siis väga pikalt külalisi kinni ei hoitud. «Ega me ei tahtnud ka, et meie pulmad läbuks kätte läheksid,» jutustas Kairi. «Umbes kella poole ühe ajal mindi laiali. Kellel pea kandis, istus rooli ja kellel mitte, tagaistmele,» võttis Ardo asja kokku.

Kas pulmas kõnesid ka peeti? Värsked abikaasad vaatavad teineteisele otsa. Kairi: «Ei. Appikene!». Ardo: «Kurat!». Ja nendivad siis, et kõne pidas igaüks neile eraldi. Ainus, kes peolauas pidevalt kõneles, oli kibekarjuja. «Ta ütles «kibe» küll nii tihti, et hakkasime oma valikut lausa kahetsema.»

Peo üllatusesinejaks oli Ines Karu, kes kõiki kõhutantsunumbriga rõõmustas. «See oli üks hea kingitus ja tõesti vägev

show

,» arvas Ardo. Ühe märkimisväärse kingi said nad veel – raamatu lastest. «Eks lähedasemad teavad, et meil veel lähiajal lasteplaane pole. Ja see inimene teadis just täpselt, mis oleks see kõige valem kingitus,» muigas mees.

Veel pulmadest ja saatest «Unelmate pulm»

Tegelikult oli see Ardole ja Kairile kolmas kord pulmi korraldada. Esimene kord enne saadet, kui kuupäevaks pandi 16. august. Seda hoiti ka hiljem vabana, kuid kuna hiljem oli nii mõis kui ka esinejad selleks ajaks juba hõivatud, said noored endale vähemalt ühe vaba nädalavahetuse.

Teine kord planeeriti kõike algusest saate ajal. Ja kolmas kord viidi asi ka lõpuni. «Tegelikult korraldasime kõik ainult ühe kuuga,» tõdes Kairi, sest pikalt India reisilt saabusid nad alles juuli lõpus.

Üritasime omavahel kõiki kolme «Unelmate pulma» finalistide pulmapidusid omavahel võrrelda ja leidsime, et need olid siiski väga erinäolised. Küllap olidki saatesse valitud just õiged paarid, kes erineksid teineteisest.

«Tegelikult oleks võinud Kanal 2 kõikide pulmad kinni maksta,» arvas Ardo. «Kindlasti oleks kõigil kolmel pulmal ka väga palju vaatajaid olnud,» lisas Kairi.

Sõrmustest, kleidist, pulmaööst ja mesinädalatest

India oli üks neist maadest, kust Kairi ja Ardo endale abielusõrmuseid otsisid. «Lõpuks leidsime sõrmused ikkagi Tallinnast, kuigi olime pool maailma läbi tuhlanud,» jutustas Kairi. «Eks see on ikka nii, et inimesed lähevad laia maailma seda õiget asja otsima ja lõpuks leiavad selle oma külapoest,» arvas ka Ardo.

Pulmade kõige kurvem hetk oli vast siis, kui Kairi sai oma kleidi keemilisest puhastusest kätte. «See oli täiesti rikutud. Triibuline, nagu oleks keegi küüntega üle tõmmanud, niidid paigast,» meenutas Kairi ja ütles ka, et see oli ainus asi, mis teda veidi häiris. «Kui kleit oleks olnud täiuslik, oleksin kindlasti tundnud end õhtu printsessina.»

Ja jõuamegi peojuttutega lõpule. Kus veedeti pulmaöö? «Ega ma tegelikult ei teadnudki seda enne, kui kohale jõudsime. Ardo rääkis kogu aeg, et ööbime mõisa taga telgis,» muigas Kairi. Kuid värske abielumees viis kaasa siiski uhkesse hotellituppa. «Kunagi Kanal 11 «Suudlusstaari» saates võitsime,» jutustas Kairi.

Pulmareisile sõidetakse 1. oktoobril. «Loodetavasti saan oma uue passi ikka enne kätte ja jõuan ka Ameerika viisa teha,» oli Kairi veidi ärevuses, kuna sõidatekse Hawaiile. Ardo lubas seepeale, et isegi kui ainult tema üksinda peab minema, toob ta pärast naisele vaatamiseks suure hulga lahedaid reisipilte.