Teadlaste sõnul on suudlemine õpitud käitumine

FOTO: Vida Press

Arvatakse, et maailma igas paigas on suudlemine tavaline nähtus, kuid on kultuure, kus suudlemine on välistatud.

Hollandi teadlaste tehtud ülemaailmse uuringu kohaselt vähem kui pooltes ühiskondades viitab kirglik suudlus seksuaalsusele ning on ka neid ühiskondi, kus kirglikult suudlemist peetakse tabuks, edastab Daily Mail.

Uuringus käsitleti 168 ühiskonda ning leiti, et vaid neist 46 protsendil oli suudlemine romantika märk.

Põhja-Ameerika 33 kultuurist 15 kultuuris ei ole suudlemine tähtis ja seda neis eriti ei harrastatud.

Lähis-Idas mängivad romantilised suudlused tähtsat rolli, kuid Euroopas kümnest riigist kolmes ei ole romantilised suudlused aktsepteeritavad.

Aasias 27 riigist kümnes ei suudelda romantiliselt.

Suudlemine ei ole levinud väga traditsioonilise eluviisiga kultuurides nagu näiteks Amazonase džunglis elavate hõimude, Austraalia põliselanike ja ka polaaralade inuittide juures.

Teadlasi huvitasid eelkõige heteropaaride romantilised suudlused.

USA Nevada ülikooli teadlase William Jankowiaki sõnul on suudlemine õpitud käitumisviis ning selle lõid lääne kultuurid emotsiooni näitamiseks. Suudluskäitumist antakse edasi põlvest põlve.

«Lääne etnotsentrismi tõttu arvatakse, et romantiline suudlemine on globaalne nähtus,» lisas teadlane.

Teadlasi huvitas ka see, kas suudlevates ja mitte suudlevates ühiskondades ja kultuuriruumides on suuri erinevusi.

Ilmnes, et suudeldakse just neis ühiskondades, mille struktuur on keerulisem ning kus on kihistumine suurem.

Uurijate sõnul ei ole suudlemine geenipõhine, vaid ühiskonnapõhine käitumine.

Huuled on inimkeha üks kõige tundlikumaid osi, milles on närve, mis on ühenduses aju niinimetatud mõnukeskustega.

Teadlaste sõnul ei ole romantilises suudluses tegelikult mitte midagi romantilist, pigem on tegemist organismi tugevdava tegevusega. Nimelt vahetavad partnerid suudeldes baktereid, mis mõjutavad immuunsüsteemi. Immuunsüsteem peab keha bakterite eest kaitsma, kuid selline «võitlus» aitab organismi tugevdada.

Hollandi bioloogide uuring näitas, et kümme sekundit kestva suudluse ajal vahetavad partnerid 80 miljonit bakterit.

Inimkehal võib olla miljardeid baktereid, mis kokku moodustavad süsteemi, mis mängib haiguste ennetamisel ja toidu seedimisel tähtsat rolli.

Hollandi teadusuuringute keskuse uurija Remco Korti sõnul huvitasid neid ka suudlemise evolutsioonilised põhjused.

Teada on, et varajased inimesed närisid kõva toitu oma suus enne kui andsid näritud toidu väikelapsele. Seega puutusid vanema ja lapse suud kokku. Suude kokku puutumine käivitas organismis heaoluainete tekke.

Teise teooria kohaselt meeldisid inimeste kaugetele esivanematele punased küpsed viljad ning nad hakkasid punaseid huuli seostama seksuaalsuse ja seksuaalpartneritega.

Tänapäeva uuringud on näidanud, et suudlemine kahandab stressihormooni kortisooli taset, kuid samas tõstab heaoluhormooni oksütotsiini taset.

Oxfordi ülikooli teadlase Rafael Wlodarski arvates on suudlemine üsna hiline nähtus.

Ta selgitas, et feromoonid mängivad imetajate juures suurt rolli ning just kehalõhna abil valitakse seksuaalpartnereid.

«Inimesed on imetajad ning meile on omane imetajate bioloogia. Samas aga lisasime evolutsiooni käigus omalt poolt mõned tehnilised nüansid,» lausus Wlodarski.

Seega on lääne ühiskonnas on suudlus selleks, et jõuda teise inimese isiklikku ruumi.

Populaarne

Tagasi üles