/nginx/o/2015/07/15/4279871t1hda86.jpg)
Suure osakestepõrguti (Large Hadron Collider - LHC) teadlastemeeskond teatas uute osakeste pentakvarkide avastamisest.
Suure osakestepõrguti teadlased avastasid uued osakesed – pentakvargid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juba 1960. aastatel ennustati, et sellised osakesed võivad olla olemas, kuid enne LHC katseid ei olnud konkreetseid andmeid, edastab BBC.
Pentakvargid on teooria kohaselt osakesed, mis koosnevad neljast kvargist ja ühest antikvargist.
1964. aastal teatasid kaks füüsikut, Murray Gell-Mann ja George Zweig teineteisest sõltumatult, et on olemas sellised subatomaarsed osakesed nagu kvargid.
Hadronite, mis on kvarkidest koosnevad liitosakesed, abil saaks seega selgitada kvarkide olemasolu ja olemust.
Hadroneid on kahte tüüpi - barüonid (koosnevad kolmest kvargist) ja mesonid (koosnevad ühest kvargist ja ühest antikvargist).
Zweig andis uutele teoreetilistele osakestele nimeks «aces», kuid juurdus Gell-Manni «quark».
2000. aastate keskel teatasid mitmed uurimismeeskonnad, et nad on jõudnud pentakvarkide jälile, kuid nad ei suutnud seda katseliselt lõpuni tõestada.
Euroopa tuumauuringute keskuse CERNi kaaskoordinaatori Patrick Koppenburgi sõnul on pentakvarkide jälgi aetud kaua, kuid alles nüüd on olemas kindlad andmed.
«Pentakvarkidel on tegelikult pikk ajalugu, kuid need osakesed tunduvat olevat «needuse all», kuna tõendusmaterjali on nende kohta olnud raske saada,» teatas Koppenburg.
USA Syracuse`i ülikooli teadlase Tomasz Skwarnicki sõnul uurisid nad b-hadronite põrgutamisel saadud informatsiooni ning jõudsid järeldusele, et tegemist sai olla vaid pentakvarkidega.
LHC käivitati uuesti pärast pikka ümberprogrammeerimist ja parandusi selle aasta aprillis.
Wikipedia: kvargid on vastastikmõjus olevad ja värvilaengut omavad elementaarosakesed. Neutronid ja prootonid koosnevad kvarkidest.
Tugeva vastasmõju tõttu ei saa kvargid eksisteerida üksinda, vaid moodustavad liitosakese, mille värvilaeng on neutraalne. Need liitosakesed kannavad nimetust hadronid.
Värvilaenguid on kolm – punane, sinine ja roheline ning igale sellisele laengule vastab antivärvilaeng – antipunane, antisinine ja antiroheline.
Neutraalne liitosake moodustub seega kas kolmest erineva värvilaenguga kvargist või ühest värvilaengu ja antivärvilaengu kvargist. Just sellised on barüonid (kolm kvarki) ja mesonid (kvark ja antikvark).
Nimetus «kvark» (inglise keeles quark) pärineb James Joyce'i romaanist «Finnegan's Wake» (1939), kus selle sõna tähendus jääb ebaselgeks. Arvatakse, et tähendab see varese kraaksu, võib-olla aga hoopis moonutatud kuju sõnast «kvart».