Taani arheoloogid murravad pead «kuldkiharate» üle

FOTO: Vida Press

Taani arheoloogid leidsid suurimalt saarelt Sjællandilt paar tuhat «kuldkiharat» ning murravad nüüd pead, milleks iidsed taanlased neid kasutada võisid.

Tegemist on paari sentimeetri pikkuste kullast spiraalidega, mis pärinevad aastatest 900 -700 eKr, edastab YLE.

Teada on, et iidsetes kultuurides seostati kulda Päikese ja maagiaga.  

«Kuldkiharad» on valmistatud väga õhukesest kullast ning leiu kogukaal on 200 – 300 grammi.

«Oletame, et need võisid kunagi kaunistada mõnda peaehet või mütsi. Võimalik, et need kinnitati hoopis soengusse või olid need osa mõne šamaani riietusest. Meil puudub täpne info nende otstarbe kohta,» teatas Taani rahvusmuuseumi kuraator Flemming Kaul.

Kauli sõnul oli kuld pronksiajastul tähtis religioosne element ning päikeses sädeleval kullal arvati olevat võlujõud.

«Kui need kuldsed spiraalid olid šamaani mütsil, siis see pidi olema erakordne vaatepilt. Mõnes mõttes nagu tehnomüts,» lisas kuraator.

Kuldspiraalid leiti Taani rahvusmuuseumi väljakaevamistel kahe grupina väikeselt maa-alalt. Paigast leiti ka puidust kasti jäänused, milles neid spiraale hoiti.

Arheoloogid arvavad, et leiupiirkonnas on veel kullast objekte, millel on seos šamanismiga, sest iidset kulda on sealt leitud alates 19. sajandist.

Taani teadlaste arvates oli Taani Sjællandil Boeslunde piirkond Põhja-Euroopa pronksiaja «kullakeskus».

Pilte vaata siit.

Populaarne

Tagasi üles