Teadlaste sõnul on Maad ootamas minijääaeg

FOTO: SCANPIX

Briti astrofüüsikute kinnitusel on sel sajandil oodata minijääaega, kuna Päikese aktiivsus kahaneb 2030. aastaks 60 protsendi võrra.

Nende ennustus põhineb päikesetsükli arvutimudelitel, edastab The Independent.

Seega on meie planeet liikumas külmema perioodi suunas, mis toob kaasa väga külmi talvi ja tavapärasest madalamaid temperatuure teistel aastaaegadel.

Päikese aktiivsus kasvab ja kahaneb 10 – 12 aasta pikkuste tsüklitena. Seda fenomeni täheldati esmakordselt 1843. aastal ning aastakümneid ei suudetud täpselt selgitada, miks see nii on.

Astrofüüsikud avastasid nüüd, et Päikese aktiivsus sõltub kahest konvektsioonitsoonist, millest üks asub Päikeses sügavamal, teine pinna lähedal.

Hiljutise Päikese aktiivsuse uuringut juhtis Northumbria ülikooli teadlane Valentina Zharkova.

Tema ja ta meeskond uurisid, milline oli Päikese aktiivsus 1976 – 2008, analüüsides Päikese magnetvälja muutusi, mis põhinesid USAs California Wilcox Solar Observatory andmetel.

Teadlased leidsid Päikeselt kaks erinevat kihti magnetlaineid, mis liikusid Päikese põhja – ja lõunapoolkerade vahel.

«Ilmnes, et magnetlained on paaris, pärinedes Päikese kahest erinevast kihist. Mõlema laine sagedus on umbes 11 aastat,» teatas uurija.

Meeskond lisas uuringusse ka päikeseplekkide arvu, mis samuti viitab Päikese aktiivsusele.

Need kaks komponenti koos andsid väga täpse Päikese aktiivsuse muutuse mudeli.

«Magnetlained koos praeguse aktiivsuse kohta käiva infoga andsid mudeli, mille täpsus on 97 protsenti,» lisas Zharkova.

Mudel näitas, et Päikese aktiivsus kahaneb 2030. aastaks 60 protsendi võrra kuna Päikese sees asuvad magnetlained ei ole paar järgnevat tsüklit sünkroonis.

Selle mõju on eriti tunda 26. tsükli ajal, mis on ajavahemikul 2030 – 2040.

«26. tsüklis on magnetlained teineteise peegelpildiks, olles samal ajal tipus Päikese eri poolkeradel. Seega nad peaagu tühistavad teineteist. Kui magnetlained on ideaalselt resonantsis, siis on Päikese aktiivsus kõige tugevam. Kui aga resonants puudub, siis tekib Päikese aktiivsuse kahanemine,» selgitas astrofüüsik.

Zharkova sõnul ootab maad ees umbes samasugune minijääaeg, mis oli viimati 370 aasta eest.

See kannab nime Maunderi miinimum. Tegemist oli Päikese aktiivsuse miinimumperioodiga, mis kestis 1645 – 1715. Juba siis tehti päikeseplekkide vaatlusi, mis näitasid, et neid oli tavapärasest vähem.

Sel ajavahemikul olid Euroopas ja Põhja-Ameerikas väga külmad talved.

Pikem jahe kliimaperiood, mil Päikese aktiivsus oli väiksem kestis kokku 1550 – 1850 ning see kannab üldnime väike jääaeg.

Tagasi üles