/nginx/o/2015/07/09/4262187t1hfc82.jpg)
USA kosmoseagentuuri NASA teadlased panid uurimissondi New Horizon poolt Plutost tehtud fotodest kokku detailse kaardi, mis paljastas, et selle plutoidi pinnal on kummalisi objekte.
Unustage inimene Kuul, Plutol on «vaal»
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üks neist on pikk moodustis, mis oma kujult meenutab Maa vaala, edastab Daily Mail.
«Vaal» asub Pluto ekvaatoripiirkonnas ja erineb märgatavalt ta ümber olevatest aladest.
3000 kilomeetri pikkune «vaal» on Pluto üks väga tumedatest piirkondadest, millest New Horizons on fotod teinud. «Vaala» pea juures on aga heledam ala, mille laius on 1600 kilomeetrit.
Ekspertide hinnangul võib see olla värskelt jäätunud piirkond, mis koosneb külmunud metaanist, süsnikdioksiidist ja lämmastikust.
«Vaala» saba juures on aga 350-kilomeetri laiune hele ümar sõõrikukujuline ala, mis meenutab vulkaani ja kraatrit.
Astronoome huvitavad ka Pluto ekvaatorist mõlemale poole jäävad neli ebatavalist pinnamoodustist.
Teadlased tegid Google Earth põhjalt kaardi, mis võimaldab uurida Plutol olevaid alasid.
New Horizons annab teadlastele lähima vaate Plutole 14. juulil, kui lendab sellest plutoidist mööda vaid 12 500 kilomeetri kauguselt.
New Horizons on esimene inimkäte valmistatud uurimisalus, mis uurib seda külma ja mõistatuslikku kosmosekeha, mis asub Päikesest 5,9 miljardi kilomeetri kaugusel.
New Horizons missiooni geoloogia ja geofüüsika meeskonna asejuhi John Spenceri sõnul ootab ta pikisilmi, et saaks uurida Pluto kummalisi moodustisi.
«Pluto uurimisel oleme faasis «inimene Kuul» ehk saame lõpuks selle müstilise planeediga lähemalt tutvust teha,» teatas Spencer.
Teadlastel on Plutost olemas nii mustvalgeid kui värvilisi pilte.
«Pluto nagu koosnekski heledatest ja tumedatest laikudest. Veel aga ei ole meile teada, mis ainetest need osad koosnevad,» jätkas teadlane.
Pluto pinnasekaart tehti fotodest, mis võeti üles 27. juunist – 3. juulini.
New Horizons saadeti Maalt teele 19. jaanuaril 2006 ning ta liikus siis kiirusel 58 536 kilomeetrit tunnis, olles Maa kõige kiirem sond.
Olles möödunud kõikidest tähtsamatest planeetidest Maast kuni Neptunini, on New Horizons jõudnud viimase etapini oma ligi viie miljardi kilomeetri pikkusel teekonnal.
14. juulil kui New Horizons on Plutole kõige lähemal, paneb ta tööle kõik oma uurimisinstrumendid, mille abil uurib nii Plutot kui ka kuud Charonit. Lisaks pinnasele pakub teadlastele huvi ka küsimus, kas Plutol on atmosfääri.
New Horizons liigub nii suure kiirusega, et põhimõtteliselt on tal Plutost möödudes aega seda plutoidi uurida umbes kaks tundi.
Pärast Plutost möödumist suundub sond uurima Kuiperi vööd, milles on kääbusplaneete ja komeedisarnaseid taevakehi.
New Horizons missioon peaks lõppema 2026. aastal.