/nginx/o/2015/07/07/4255263t1hdf7d.jpg)
USA Põhja-Carolina Duke´i ülikooli teadlaste uuring näitas, et osa inimesi vananeb kolm korda kiiremini, kui nende tegelik vananemine olla võiks.
Osa inimesi vananeb kolm korda kiiremini
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Osa inimesi aga ei näi üldse vananevat ning nende kohta öeldakse tavaliselt, et «head geenid», edastab news.com.au.
Teadlased uurisid gruppi 38-aastaseid inimesi, kuid leiti, et nende bioloogiline vanus vastab 28 – 61-aastase omale.
Teadlased määrasid inimese vananemise kiirust 18 aspekti, kaasa arvatud neerude, maksa, kopsude ja immuunsüsteemi seisundi ning kromosoomide otstes asuvate telomeeride abil.
Telomeer on kromosoomi ots, kus asub replitseeritav DNA ning telomeerid kaitsevad kromosoome kulumise ja katkimineku eest.
Mida pikemad on telomeerid, seda kauem inimene elab. Kuid elu võib sõltuda mitmetest faktoritest, näiteks ootamatu surm haiguse või õnnetuse tõttu.
Samuti uuriti katsealuste silmas asuvaid kapillaare, mis annab aimu aju verevarustuse seisundi kohta.
«Uurisime vananemist võrdlemisi noorte inimeste juures. Enamik vananemisuuringuid viiakse läbi eakatega, kuid kui tahetakse uurida vananemisega seotut, siis saab parema pildi noori uurides,» selgitas gerontoloogiateadlane Dan Belsky.
Selline uuring viidi läbi Uus-Meremaal ning see kannab nime Dunedin Study, milles jälgiti 1972- 1973 Dunedinis sündinud 1000 uusmeremaalase tervist.
Uuritutest 30 suri 38. eluaastaks vähi, õnnetuste, enesetapu ja narkootikumide üledoosi tõttu.
Kui uuritavad olid 26-aastased, uuriti neil 18 biomarkerit, järgmisel korral tehti seda 32. eluaastal ja lõpuks 38. eluaastal.
Nende mõõtmiste vahel toimunud muutused aitasid teadlastel teha kindlaks iga indiviidi vananemise kiiruse.
Enamikul katsealustel oli kronoloogiline vanus ja bioloogiline vanus sama.
Osal aga leiti, et nad vananevad bioloogiliselt iga kronoloogilise aasta kohta kolm aastat kiiremini, teistel oli aga vananemine olematu ehk nad bioloogiliselt ei vananenud.
Isikud, kelle vananemine oli kiirem, tegid tasakaalu, koordinatsiooni ja probleemilahendamise teste viletsamalt. Need testid olid mõeldud üle 60-aastastele tervisliku seisundi määramiseks.
Oma tegelikust vanusest bioloogiliselt vanematel isikutel oli raskusi füüsilise liikumise ja isegi trepist üles minemisega. Samuti nägid nad näost oma tegelikust vanusest vanemad välja.
«Juba enne keskiga on kiiremini vananevatel isikutel probleeme, nad on füüsiliselt vähem võimekad, nende ajutöö ei vasta nende vanusele, tervis on halvem ning nad näevad vanemad välja,» selgitasid teadlased.