Massi- ja koolitulistamised on «nakkavad»

Foto: SCANPIX

USAs Arizona ülikoolis tehtud uuringu kohaselt on tulistamisintsidendid «nakkavad», kuna neist võetakse eeskuju.

Uuringut juhtinud Sherry Towersi sõnul kehtib see nii avalikes kohtades kui koolides aset leidvate relvaintsidentide puhul, edastab Live Science.

Massitapmiseks nimetatakse intsidenti, milles kaotab elu neli või rohkem inimest.

Towers selgitas, et kui näiteks on viis koolitulistamist, siis nende seas on üks tulistamine, mille jaoks on inspiratsiooni saadud varasemast koolitulistamisest. Sama kehtib ka avalikes kohtades toime pandavate massitulistamiste kohta.

Towersile ja ta kolleegidele hakkasid massitapmised huvi pakkuma 2014. aasta jaanuaris, kui Purdue ülikoolis leidis aset tulistamisintsident.

Kaasüliõpilane lasi maha 21-aastase üliõpilase Andrew Boldti ning pussitas veel surnukeha. Tapja tegi üheksa kuud hiljem vanglas enesetapu.

«Mulle meenus, et enne seda oli olnud kolm koolitulistamist ning see tundus kummaline,» lausus Towers.

Idee, et vägivald on nakkav, ei ole uus. Teada on, et enesetapp võib olla nakkav ning seda fenomeni tuntakse kui «enesetapunakkust». See võib tabada isikuid, kes loevad kellegi enesetapu kohta ning saavad sellest innustust.

Psühholoogid ja psühhiaatrid soovitavad meedial kajastada enesetappe ja massitapmisi lakooniliselt, mitte tehes neist sensatsioone, kuna ülepaisutamine võib vallandada tulistamise ja tapmiste doominoefekti.

USA psühholoog Tony Farrenkopf tegi massitapjate psühholoogilise profiili. Tegemist on tavaliselt psüühiliste häirete või haigustega isikutega, kes loodavad teistelt elu võtmisega enda probleemidele leevendust või lahendust.

Towers ja ta kolleegid uurisid USAs ajavahemikul 2006 – 2013 aset leidnud 232 massitapmise intsidenti, millest 176 puhul kasutati tulirelvi.

Samuti kaasati relvavägivalla ennetamise programmi info koolitulistamiste kohta, mida 1988 – 2012 leidis aset 188 ning massitulistamiste kohta, milles tulistati vähemalt kolme inimest, kes ei pruukinud hukkuda. Neid oli  2005 – 2013 kokku 447.

Statistika näitas üsna sünget pilti.

Keskmiselt toimus USAs massitulistamine, milles hukkus neli või rohkem inimest, iga 12,5 päeva järel. Koolitulistamised leidsid keskmiselt aset iga 31,6 päeva järel.

Ilmnes, et vaimuhaiguse, relva omamise ja tulistamise vahel on seos. Analüüs paljastas ka selle, et mida enam oli osariigis relvaomanikke, seda enam oli seal ka massitulistamisi.

Kuid samas ei saa vaimuhaiguste leviku järgi massitulistamisi ette ennustada.

Siiski leiti, et nii massi- kui koolitulistamised on «nakkavad» ning ühe tulistamise mõjul võib järgneva 13 päeva jooksul veel samasuguseid tulistamisi aset leida.

Tulistamised, milles hukub 1 – 2 inimest, ei ole «nakkavad».

Towersi ja ta kolleegide sõnul ei oska nad öelda, miks see nii on, kuid arvatakse, et meedial on selles oma roll.

Tavaliselt kajastatakse paari nimese hukkumist vähe ning uudised on enamalt kohalikud ning ei jõua globaalmeediasse. Rohkem kui nelja hukkunuga tulistamisi aga kajastatakse laialdaselt.

«Meedia võimendab paljude ohvritega massi- ja koolitulistamisi ning selle tõttu võib nii mõni ebastabiilne isik neist inspiratsiooni saada. Kuid kui meedia ei võimenda ega paisuta, siis saab sellega ennetada nii mõndagi tulevast võimalikku intsidenti,» lausus Towers.  

Uurija sõnul on USA osariikides viimasel ajal aset leidnud rassilisi kokkupõrkeid ning afroameeriklaste kirikute süütamisi. Ka rassilise vihavaenu tulistamised võivad olla «nakkavad».