/nginx/o/2015/07/06/4249547t1hd6f9.jpg)
ÜRO hariduse, teaduse ja kultuuri organisatsioon UNESCO kandis šampanja, selle tootmise ja müügi maailma kultuuripärandi nimekirja.
Šampanjale anti maailmapärandi staatus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
UNESCO teatel on šampanja tootmine väga spetsiifiline käsitöö, milles suurt rolli mängivad traditsioonid, edastab BBC.
Möödunud laupäeval kanti Saksamaal toimunud UNESCO ekspertide kokkusaamisel maailmapärandi hulka kokku 11 paika ja kultuurisaavutust.
Lisaks said eristaatuse Prantsusmaa Burgundia viinamarjakasvatuse ja veinitootmise piirkond.
Juba varasemast on UNESCO maailmapärandi staatuses Peruus asuv iidne kindluslinn Macchu Picchu, Indias asuv Taj Mahali pühamu ning Suur Hiina müür.
Süürias asuva iidse linna Palmyra varemed langesid mais äärmusrühmituse Islamiriik võitlejate kätte ning kardetakse, et džihadistid võivad seal hävitustöö korda saata. Möödunud nädalalõpu andmetel hävitasid võitlejad juba sealseid kultuuriväärtusi.
Ajaloolased ja arheoloogid kritiseerisid, et maailmapärandi staatus ei aita kultuuriliselt tähtsaid paiku, näiteks Palmyrat kaitsta.
Wikipedia:šampanjat valmistatakse Prantsusmaal Champagne´i piirkonnas,
Champagne´i viinamarjakasvatusalad on erilised kriidise ja lubjakivise pinnase tõttu. See on peeneteraline ja poorne ning mineraalained imenduvad hästi läbi viinapuu juurte. Samas on pinnas hea drenaažiga, võimaldades vältida liigniiskust.
Šampanjas kasutatakse peamiselt kolme viinamarjasorti, millest kaks on punased. Alates 2010. aastast on seoses Champagne piirkonna laienemisega lubatud kasutada kokku seitset erinevat viinamarjasorti.
Kolm põhilist on Pinot Noir, Pinot Meunier ja Chardonney. Ülejäänud on Arbanne, Pinot Meslier, Pinot Blanc ja Pinot Gris.
Klassikaline šampanjapudel on 75 sentilliitrit, kuid on ka väiksemaid ja suuremaid pudeleid. Šampanjat serveerimistemperatuur on 8 – 10 kraadi.
Šampanja valmistatamine algab noore veini valmistamisega ja see villitakse paksust klaasist pudelisse. Lisatakse pärmi ja glükoosi lahus ning siis toimub teine käärimisprotsess, mis kestab 15 kuud. Just siis tekib sellele joogile iseloomulik süsihappegaas. See toimub ajutise korgi all.
Laagerdumise ajal pudeleid keeratakse, et sade koguneks pudeli kaelaossa. See eemaldatakse ning siis pannakse pudelitele õige kork.
Kogu protsess on üsna pikk ning täpsust ja vaeva nõudev.