Ugala väikeses saalis seisab vana valge voodi — ainus ese, mis on lavakujundusest esimeseks saaliprooviks valmis.
Kahe maailma kohtumise liigutav lugu
11. oktoober 2010, 15:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Voodi on tähtis mängupaik Leila Säälikule, kes kehastab ameeriklase Tom Ziegleri näidendis «Grace ja Glorie» 90-aastast maanaist Grace'i. Pärast kaheaastast pausi nõustus näitlejanna just selle rolli pärast taas Ugala laval üles astuma.
Näidendi teist osalist, Grace'i hooldama tulnud keskealist suurlinlast Gloriat mängib Kadri Lepp.
Kaks maailma
Eri maailmadest pärit naiste üle kivide ja kändude alanud tutvusest kujuneb peagi sõprus, mis muudab mõlemat, eelkõige Gloriat.
Näidendi tekst on üldinimlikult sügav, ühtaegu dramaatiline ja humoorikas. Selles ei ole midagi, mis oleks ainuomane Ameerikale. Gloria võiks vabalt olla Tallinnast või Tartust maale kolinud edukas ametnik ja Grace ükskõik millises Mulgi- või Setumaa külas surma ootav vana naine, kes on matnud mehe ja lapsed ning müünud võileivahinna eest oma maa. Isegi majake, milles ta elab, on moodsa sõnaga öeldes arendajate oma. Seina taga mürisevad ehitusmasinad.
Vana naine püüab säilitada pisutki sellest, mis kunagi ta elu täitis: aastaid ja haigust trotsides ta koob, peab kanu ja korjab õunu.
Ning siis astub uksest sisse linnaproua, kes pole elu sees tuldki pliidi alla teinud.
Huvitav ja raske
Indrek Sammul on ka lavastajana hea suhtleja. Peaaegu kõik tema märkused algavad hüüatusega «Väga hea!» või «Suurepärane!», alles seejärel tuleb soovitus midagi teisiti teha.
Kuigi Leila Säälik manitseb pärast proovi, et teda ei tohi ülistama hakata, ei ole võimalik tõsiasju eirata. Näitlejanna võimas anne särab, iga tema öeldud lauset, iga tema žesti ja ilmet on nauding jälgida.
Kadri Lepale võib sellest rollist ja partnerlusest kujuneda suurim proovikivi kogu senisel näitlejateel ning kõik märgid näitavad, et ta saab oma ülesandega hästi hakkama.
Hiljem ütleb näitlejanna, et see töö on talle põnev ja samas raske.
«Meil on huvitavad proovid. Leila on väga vinge inimene — hea partner ja näitleja. Mulle läheb see liigutav ja helge tekst väga korda. Oleks hea, kui see puudutaks ka saalis istuvaid inimesi,» räägib ta.
Leila Säälikut silmas pidades
Lavastaja Indrek Sammul lausub, et näidend ongi valitud Leila Säälikut silmas pidades. «Otsisime Leilaga tükk aega materjali, mis võiks talle sobida. Ta luges «Grace'i ja Glorie'i» läbi ning ütles, et jah, seda ma tulen mängima.»
Tema sõnul on terve põlvkond või rohkemgi inimesi, kes Ugalale mõeldes seostavad seda eelkõige Rein Malmsteni ja Leila Säälikuga. Üsna pikka aega kandsid just nemad teatri repertuaari.
«Leila on üks tugevamaid oma põlvkonna näitlejannasid Eestis,» nendib Sammul ja avaldab rõõmu, et ta nõustus taas esinema.
Sammuli sõnul on prooviperiood tore, sest mõlemad näitlejannad on väga avatud, valmis arutlema ja katsetama.
Teistmoodi lava
Koos kunstnik Jaanus Laagrikülliga tekkis lavastajal mõte paigutada lava seekord hoopis saali keskele.
Lavakujundus on töötoas valmimas. Lisaks voodile on Grace'i majas puuküttega pliit, kraanikauss ja käsipump lavataguse veereservuaariga, söögilaud ja toolid, riidest patjadega ehitud pink, aga ka külmutuskapp, televiisor ja muud iga kodu sisustusse kuuluvad esemed.
«Olen töömeestega väga rahul, kõik läheb suurepäraselt,» kiidab Jaanus Laagriküll.
Kuuldavasti on Peeter Konovalov leidnud ka väga hea muusika.
Kogu selle paljutõotava töö tegelik tulemus jõuab vaatajate ette 30. oktoobril.
LAVASTUS
Tom Ziegler, «Grace ja Glorie»
• Lavastaja Indrek Sammul
• Kunstnik Jaanus Laagriküll
• Muusikaline kujundaja Peeter Konovalov
• Osades Leila Säälik ja Kadri Lepp
• Kavandatud esietendus Ugala väikeses saalis 30. oktoobril
Allikas: Ugala