/nginx/o/2015/07/01/4232195t1h6369.jpg)
USA Pittsburghi ülikooli hiljutise uuringu kohaselt võis natsi-Saksamaa diktaatoril Adolf Hitleril olla Parkinsoni tõbi.
Hitleril oli Parkinsoni tõbi?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ajaloolase Raghav Gupta ja ta kolleegide sõnul mõjutas see neuroloogiline haigus Hitleri mõtlemist ja otsuseid, muutes ta samas hoolimatuks, kirjutab Daily Mail.
Gupta arvates muutis haigus Hitleri koletiseks, kellel puudus kaastunne ning just selle tõttu oli ta võimeline holokaustiks.
«Juba pikka aega on oletatud, et sel diktaatoril oli Parkinsoni tõbi. Propagandafilmidest paljastub, et Hitleril oli lihasvärin ja –jäikus, mis ajavahemikul 1933 – 1945 progresseerus,» teatas uurija.
Hitleri kaaskondlased panid tähele, et enne surma oli diktaatori kätevärin muutunud tugevaks, eriti oli seda näha vasakul käel.
2013. aastal tehtud uuringu kohaselt oli Hitleril ravimi- ja narkosõltuvus. Uuringu teinud USA psühhiaatri Nassir Ghaemi arvates oli Hitler sõltuvuses amfetamiinist.
Hitleril võis olla ka bipolaarne häire ja amfetamiin tegi selle hullemaks.
Väidetavalt sai Hitler noorte pullide spermast eraldatud ainete süste, et ta suudaks seksuaalselt rahuldada oma noort kallimat Eva Brauni.
«Eva Braun oli hea tervise juures noor naine, Hitler oli temast märgatavalt vanem. Olen kindel, et Hitler palus oma arstilt seksuaalse võimekuse tõstmiseks abi,» lausus Cambridge´i ülikooli ajaloolane Richard Evans.
Mis aga puudutab Parkinsoni tõbe, siis selle süvenemise tõttu langetas Hitler otsuse rünnata 1941. aastal Nõukogude Liitu.
Juba ühes varasemas uuringus toodi esile, et tervise halvenedes langetas Hitler Nõukogude Liidu ründamise otsuse.
Hitler tegi Teise maailmasõja ajal veel kahtlase väärtusega otsuseid, mis olid Stalingradi lahing 1942. aastal ning Normandia ranniku kaitsmine 1944. aastal.
Oletatakse, et ta langetas kummalisi sõjastrateegia otsuseid Parkinsoni tõve mõjul. Parkinson hävitas ka ta empaatiavõime ja kaastunde.
See aga ei selgita Hitleri käitumist enne 1933. aastat, mil tema juures märgati destruktiivseid jooni.
USA Danbury haigla arst John Murphy arvates tekkis Hitleril Parkinsoni tõbi letargilise entsefaliidi tagajärjel.
Hitler võis tekkida entsefaliit 1918. aasta gripiepideemia ajal. See epideemia võttis elu 50 miljonilt inimeselt.
Wikipedia: Parkinsoni tõbi on degeneratiivne kesknärvisüsteemi haigus, mis sageli kahjustab liigutus- ja kõnevõimet. Parkinsoni tõve iseloomulikeks tunnusteks on lihaste kangestus, värinad, liigutuste aeglustumine (bradükineesia) ja raskeimatel juhtudel liigutamisvõime kaotus (akineesia). Teisesed sümptomid võivad sisaldada kognitiivseid häireid ja keelelisi probleeme.
Parkinsoni tõbi on krooniline ja progresseeruv.