Turisti hobuse komistamine Giza platool viis uute avastusteni

Kairo lähedase Giza platoo püramiidid Foto: SCANPIX

Turisti hobuse komistamine Egiptuses Giza platool 25 aastat tagasi viis egüptoloogid uute leidudeni.

Iidse Egiptuse kohta on nüüdseks juba väga palju teada, kuid seni on veel lahendamata mõistatusi, edastab iltasanomat.fi.

Antiikaja seitsmest imest ainsana seni alles olev Hufu (Cheopsi) püramiid on oma saladusi varjanud umbes 4575 aastat. Arheoloogide andmetel ehitati seda püramiidi 30 aastat ning ehitustöödel osales 4000 – 10 000 ehitustöölist.

Vaarao Hufu matmispaigana tuntud püramiid kaalub kuus miljonit tonni ning selle kõrgus oli kunagi 138 meetrit. Tuhandeid aastaid tagasi oli see püramiid kümme meetrit kõrgem, kuid erosioon on seda madalamaks teinud.

Suures püramiidis on 2 300 000 kiviplokki, millest ka kõige kergemate kaal ulatub keskmiselt kahe ja poole tonnini. Suuremate plokkide kaal võib olla isegi 15 tonni.

Selliste kivimürakate vedamine ainult lihaste abil tundub üle jõu käiva ettevõtmisena. Juba pikka aega on spekuleeritud, et Egiptuse püramiidid on kas tulnukate kätetöö või oli egiptlastel olemas tehnika, mida nüüdismaailm ei tunne.

Tegelikult ei kehti mitte kumbki variant. Hiljutised uuringud näitasid, et suured kivid veeti paigale rullikute ja rampide abil. Pärast püramiidi valmimist ehitamise abivahendid lammutati.

Kanada egüptoloog Donald Redford on uurinud püramiidide ehitamist põhjalikult ja suudab enda sõnul ka skeptikud uskuma panna.

«Skeptikutele näitan fotosid arheoloogilistest uuringutest, kus on 20 inimest näha liigutamas 2,5-tonnist graniitkivi. Olen ise selliste kivide liigutamise katses osalenud ja võin kinnitada, et see on võimalik,» lausus Redford.

Püramiidide ehitamisest kirjutas juba Vana-Kreeka ajaloolane Herodotos, kes kirjeldas Cheopsi püramiidi ehitamist.

Herodotose teatel ehitati püramiidi astmestike abil.

Tänapäeva egüptoloogid on veendunud, et püramiidid valmisid neljaastmelise töö tulemusena. Esmalt tasandati ja täideti ala, kuhu püramiid pidi kerkima. Siis arvutati välja suund, sest mõõtmised on näidanud püramiidide joondumist kosmiliste objektide järgi.

Egüptoloogid on veendunud, et püramiidiehitajad võtsid aluseks tähevaatlused. Esmalt kaevati maa-alused kambrid ning alles siis hakkas nende peale kerkima abivahendite ja -moodustiste abil püramiid. Arhitektid jälgisid, et kiviplokid paigutatakse õigesti nii ilmakaarte kui üksteise suhtes.

Giza platool on kolme vaarao, Hufu, Hafra ja Menkaura püramiid, mis on tuntud ajaloosaadetest, dokumentaal- ja mängufilmidest, raamatutest ja postkaartidelt.

Tegemist on kolme kõige kuulsama püramiidiga, kuid Egiptuses on veel sadu püramiide, mis jäävad nende varju. Sakkaras asub iidse Egiptuse vanim püramiid, Džoseri astmikpüramiid, Mediumi püramiidis on valekamber, vaarao Snefru punane püramiid on esimene siledapinnaline püramiid ning vaarao Pepi II püramiidis on palju tollaseid kirjutisi.

Neid varju jäänud püramiide tavaliselt turistidele ei näidata, kuid samas on need arheoloogidele kulla väärtusega.

Ajalooallikate andmetel juhtis Giza platoo püramiidide ehitamist arhitekt Hemiunu. Tema plaani kohaselt tuli esimene tööetapp teha 1000 päevaga, vaarao kambrid järgmise 1000 päevaga ja püramiid pidi kerkima 3000 päevaga.

Kes olid need tuhanded inimesed, kes neid püramiide ehitasid? Sajandite vältel oldi veendunud, et püramiide ehitasid orjad. See käsitlus hakkas muutuma 14. aprillil 1990, kui ühe ameeriklasest turisti hobune komistas Menkaura püramiidi juures mingile objektile. Ametnikud kutsusid kohale tuntud egiptlasest egüptoloogi Zahi Hawassi, kes asus uurima ning senine tõde orjade kohta lükati ümber.

«Turisti hobune komistas seina vastu, mis oli osa hauakambrist ning kahe ava kaudu toimus surnute ja elavate vaheline suhtlemine,» teatas Hawass hiljem.

Tegemist oli 600 ehitustöölise ja 32 tööjuhi hauaga ning hiljem leiti veel selliseid haudu.

Pikka aega leierdatud «tõde» lükati ümber. Püramiidide ehitajad ei olnud orjad, vaid vabad mehed ning tegemist oli kogu ühiskonna ettevõtmisega.

«Minu unistuseks oli leida nende hauad, kes püramiide ehitasid. Vana-Egiptuse elanikest 80 protsenti olid töölised või põllumehed. Me teame palju vaaraodest ja nende naistest, kuid mitte tavakodanikest,» lausus Redford.

Kanada egüptoloogi arvates oli Vana-Egiptuse kodanikele püramiidide ehitamine kasulik ja tulus.

«Vana-Egiptuses oli orjus üsna lai mõiste. Selle põhjuseks oli asjaolu, et võlaorjus ja tööorjus olid seaduse järgi erinevad,» selgitas egüptoloog.

Püramiidide ehitamisel töötanud farmeritele tehti maksusoodustusi ning naid said elada «linnades», kus peavari, toit ja tööriided olid tasuta.

Ekspertide hinnangul andsid karjakasvatajad iga päev püramiidide ehitajate toitmiseks 21 lehma ja 23 lammast. Egiptuse ehitajatel oli silme ees ka teispoolsus, sest surres võidi neid matta vaaraode haudade lähedale. Usuti, et vaarao aitas ka nende hingel jõuda tesipoolsusse.

Redford lisas, et püramiidide ehitamine ei olnud nii massiivne ettevõtmine kui seni on arvatud. Näiteks Giza suurim püramiid kerkis 23 aastaga, kuid Prantsusmaa Pariis kuulsa Jumalema kiriku (Notre-Dame) ehitamine kestis üle 100 aasta.

Vana-Egiptuse valitsejatele ehitati püramiidid, kuna tegemist oli maapealse jumalaga, kes vääris sama staatust ka teispoolsuses.

Arheoloogid ei ole aga seni suutnud lahendada saladust, miks Giza püramiidi joonduvad nüüdisajal Orioni tähtkuju järgi, kuid antiikajal ei olnud see nii. Kas iidsed egiptlased ennustasid Maa muutusi ette?

Suures püramiidis on kogu aeg Maa keskmine temperatuur, umbes 20 kraadi. Oletatakse, et selline stabiilne temperatuur aitas vaarao surnukehal kõige paremini säilida. Vaarao mumifitseeritud surnukeha pandi massiivsesse kivisarkofaagi, kuid see ei takistanud hauarüüstajatel seda lõhkumast.

Enamik varaode ja preestrite hauakambritest rüüstati ja lõhuti keskmise riigi ajal ning siis valitsenud vaaraode muumiaid on leitud minimaalselt.

Arheoloogid ei tea, mis sai näiteks, mis sai vaarao Hafra surnukehast. Oletatakse, et Giza platoo suuruselt teine püramiid rüüstati Hafra pojapoja Menkaura valitsemisajal. Ühe legendi kohaselt peitsid Hafra truud alamad ta muumia püramiidi nii, et see ei ole leitav. Teise legendi kohaselt on püramiidis kuninganna matmiskambri all salakamber ning see vaarao on seal.

Uue riigi ajal lõpetati vaaraode matmine püramiididesse ning siis hakati neid matma Luxori lähedasse paika, mida tänapäeval tuntakse Kuningate oruna. Seni on sealt leitud 65 matusekambrit, millest osa on rüüstatud antiikajal.

Uue riigi kõige tuntumaks vaaraoks on 19-aastaselt surnud Tutanhamon, keda seostatakse vaarao needuse tekkega. Tema hauakamber säilis suletuna ja puutumatuna 20. sajandini.

Selle avastas 1922. aastal Briti arheoloog Howard Carter ja ta ekspeditsiooni rahastanud Carnarvoni krahv George Herbert. Nad leidsid Tutanhamoni haua 26. novembril 1922. aastal ning sellele järgnenud haigestumised, surmad ja õnnetusjuhtumid käivitasid jutud vaarao needusest.

Carnarvoni krahv suri enne kui jõuti uurida Tutanhamoni muumiat ja mitmekordset sarkofaagi. Vaarao mumifitseeritud surnukeha leiti 1923. aasta veebruaris.

Krahvi oli nõelanud mingi putukas ning habet ajades oli ta tekitanud näole haava. Haavas tekkis põletik ja mäda, mis tõid kaasa veremürgistuse ning ta suri kuus nädalat hiljem.

Ajakirjandus edastas mitmeid aastaid hiljem lugusid Tutanhamoni haua uurimisel olnute saatuse kohta. Väidetavalt oli hauakambri seinal hoiatus: «Kui astud sellesse hauda, siis haarab surm su oma embusse ning jumal langetab sinu hinge kohta otsuse».

21. sajandi andmetel koosnes Tutanhamoni haua uurijate rühm üsna eakatest meestest, kelle keskmine vanus oli 73 eluaastat. Selle tõttu ei saanud nende surmade põhjuseks pidada needust, vaid vanadust ja nõrka tervist.