Ateena Akropoli Parthenoni templis oli iidsel ajal hoiul miljoneid hõbemünte

Ateena Akropolil asuv Parthenoni tempel Foto: SCANPIX

Kanada  McMasteri ülikooli arheoloogide sõnul hoiti kunagi Ateena Akropolis asuvas Parthenoni templis miljoneid hõbemünte.

Jumalanna Athenale pühendatud templi katus ja selle alune osa on ammu hävinenud ning kogutud raha kasutati ära juba antiikajal, kirjutab Live Science.

Teadlased jõudsid oletatava rahahoiukoha jälile Parthenoni laeosa rekonstrueerimisega arvuti abil. Lisaks uuriti iidseid ja tänapäeva tähelepanekuid ja kirjutisi.

Tõendid näitasid, et linnriik Ateena sularahavarud asusid Parthenonis. See tempel rajati viiendal sajandil eKr kui Ateena oli väga jõukas ning vajalik raha oli nii laialdaseks ehitustegevuseks kui Spartaga sõdimiseks olemas.

Parthenoni katus ja selle alune on küll hävinud, kuid mõõtmisuurimused näitasid, et selle suurus võis olla kolm tänapäevast tenniseväljakut.

Oletatakse, et katusealuse suurus oli 19 meetrit korda 50 meetrit ning keskelt oli kõrgus kolm meetrit.

Oletatakse, et ateenlased paigutasid riigi raha Parthenoni 434. aastal eKr kui see tempel pühitseti Ateena kaitsejumalannale Athenale.

Ateena oli sel ajal Vana-Kreeka kõige mõjuvõimsam ja rikkam linnriik, millel oli ka laevastik.

Iidsetes kirjutistest on mainitud, et ateenlastel olid suured hõbemüntide reservid Akropolil, kuid nende täpset asukohta ei mainita.

Ühest kirjutisest, mis pärineb 433. aastast eKr paljastus, et Akropolisele viidi 3000 talenti, mis oli oma aja kohta hiigelsumma.

Ateena linnriigis münditi siis palju hõbedast tetradrahme ning 1500 tetradrahmi moodustasid ühe talendi.

See tähendas, et 3000 talenti olid oma väärtuselt 4,5 miljonit tetradrahmi. Selline mündikogus kaalus umbes 78 tonni, olles seega raskem kui näiteks tänapäeva M1 Abrams tank.

Arheoloogide arvates olid Parthenonis asuvad rahareservid 10 000 talendi suurused ning võisid kaaluda 260 tonni.

Ateenlased valmistasid ka kuldmünte, mis olid 14 korda hõbemüntidest väärtuslikumad.

Kui osa rahatagavarast oli kuldmüntidena, siis võis münte vähem olla, kuna ühe talendi jaoks oli kuldmünte vaja vähem kui hõbemünte.

«Kuldmünte oli Ateenas vähem kui hõbemünte, kuna ateenlased müntisid enamjaolt hõbedat. Iidne kirjamees Aeschylus nimetas Ateenat ja selle ümbruse alasid hõbepurskkaevuks,» selgitas Kanada uurija Spencer Pope.

Iidsed ürikud aga ei maini täpselt, kus Akropolil riigi  raha hoiti ega ka seda, et selleks võis olla Parthenoni templi katusealune.

«Ajaloolistes allikates ei ole sõnagi Parthenoni templi niiöelda pööningu otstarbe kohta,» selgitas Pope.

Samas aga oli Parthenoni katusealune selline, et sinna oli võimalik mahutada palju münte.

Kuigi pööning on hävinenud, on sinna viiv trepp tänapäevani alles. Trepi lihtsus lubab oletada, et sel oli igapäevases, mitte religiooses-tseremoniaalses kasutuses. Seega võidi käia sellest trepist üles-alla, et viia sinna raha ja tuua seda sealt.

Parthenoni templi lai katusealune võimaldas mündid laotada ühtlaselt, et nende kaal ei kahjustaks ehitist.

Templi pööningosa arvatakse olnud küpressipuidust, kuna see on tugev ning suudaks kanda müntide raskust.

Parthenon asus Ateena keskel ning juurdepääs sinna oli lihtne. Kuna Parthenon oli pühendatud Ateena kaitsejumalannale Athenale, siis oli vähetõenäoline, et keegi sealt raha varastama läheb. Kui keegi oleks seda teinud, siis oleks see olnud jumalanna tagant varastamine.

Teadlased oletavad, et ateenlased jagasid mündid teatud summadesse ja paigutasid kastidesse, et nende lugemine oleks lihtsam.

Asjatundjate sõnul ei olnud iidsetel ateenlastel selliseid rahamuresid nagu praegu on kogu Kreeka riigil.

Wikipedia: Parthenon on Ateena Akropolil asuv jumalanna Athena tempel. Ristkülikukujulise põhiplaaniga dooria stiilis marmorist tempel valmis 447–438 eKr.

Seda peetakse Vana-Kreeka klassikalise ajastu tähtsamaiks ehitusmälestiseks ja see on kogu maailmas üks tuntumaid ehitisi.

Ehitusmaterjaliks oli Ateenast 16 kilomeetri kaugusel asuva Pentelikoni mäe marmor.

Templi välissammastik koosnes 8 dooria stiilis sambast otstes ja 17 külgedel. Nende läbimõõt oli 1,9 meetrit ja kõrgus 10,4 meetrit.

Ülemiselt trepiastmelt mõõdetuna on Parthenon 30,9 meetrit lai ja 69,5 meetrit pikk. Siseruum ehk cella oli 19,2 meetrit lai ja 29,8 meetrit pikk.

Templi sees cella's asus skulptor Pheidiase loodud kullast ja elevandiluust Athena kuju.