/nginx/o/2015/06/22/4207491t1h4a18.jpg)
Austraalia mikrobioloogi Frank Fenneri ja teaduskirjaniku David Auerbachi arvates sureb inimkond ülerahvastatuse, ressursside kahanemise ja kliimamuutuse tõttu järgneva 100 aasta jooksul välja.
Inimkond sureb kliimamuutuse tõttu järgneva 100 aasta jooksul välja?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mitmete riikide kliimamuutuseksperdid kritiseerisid hiljutist G7 riikide tippkohtumist, et seal ei pööratud piisavalt tähelepanu inimkonna «mustale stsenaariumile», mis on tingitud eelkõige globaalsest kliimamuutusest ja Maal leiduva üleekspluateerimisest, edastab Daily Mail.
Auerbachi sõnul seisavad 21. sajandil elavad inimesed silmitsi sellega, mis kunagi juhtus Lihavõttesaarel ehk sealsed elanikud hävitasid looduskeskkonna, mis neid elus hoidis ning selle tõttu lõppes ka nende tsivilisatsioon.
«Homo sapiens sureb niikuinii välja ja võimalik, et järgneva 100 aastaga,» teatas Fenner juba 2010. aastal.
Fenner suri 2010. aasta novembris 95-aastasena.
Kliimaekspertide sõnul on selle aasta esimene pool olnud kogu maailmas rekordiliselt soe ning kliimamuutuse tõttu see tendents jätkub.
Lisati, et Ekvatoriaal-Guineas, Ghanas, Venezuelas ja Laoses mõõdeti viimasel viiel kuul temperatuurirekordid. Globaalses mastaabis jaanuarist aprillini oli temperatuur 0,68 kraadi keskmisest kõrgem.
Viimased 12 kuud on olnud märgatavalt soojem kui varasematel aastatel.
Briti ilmateadlase Adam Scaife sõnul tuleb sel aastal mitmeid globaalseid temperatuurirekordeid.
Selle aasta alguses avaldatud kliimaraporti kohaselt oli 2014. aasta läbi mõõtmisajaloo kõige soojem, kuid suure tõenäosusega see aasta on veelgi soojem.
«Kliimamuutus ei mõjuta ainult inimkonda, vaid ka loomi. Tegemist on tagasipöördumatu olukorraga,» edastati raportis.
G7 tippkohtumisel selle kuu alguses Saksamaal Bonnis ei jõudnud maailma liidrid kokkuleppele, kuidas vähendada järgnevatel aastatel kasvuhoonegaaside kogust.
Rahvusvahelise energiaagentuuri teatel võib kasvuhoonegaasidest tingitud muutuste tõttu kerkida selle sajandi lõpuks temperatuur 2,6 kraadi võrra.
Auerbachi sõnul kutsuti riike üles kahandama süsinikdioksiidi hulka järgneva 85 aasta jooksul, kuid tegelikult on selleks sammuks juba hilja.
«Süsinikdioksiidi koguse vähendamine on vaid pool probleemist. Raskem osa on leida tehnoloogia, mis päästaks Maa tagasipöördumatust kliimakatastroofist, mis on juba alanud,» lisas Auerbach.
Kui temperatuur kerkib 2100. aastaks viie kraadi võrra, siis on ees oodata laiu üleujutusi, põuda, nälga ja lõpuks liikide massilist väljasuremist.
Isegi kahekraadine temperatuuritõus kergitab 2100. aastaks mere pinda rohkem kui üks meeter ning selle tõttu on miljonid inimesed sunnitud endale uued elukohad leidma.