Pildid: 17. sajandi piiskopi juurest leiti imikuskelett

Rootsi teadlased tahtsid saada 17. sajandil elanud piiskopi Peder Winstrupi kohta uusi andmeid ning selle tõttu avasid ta kirstu.

Uurijate üllatus oli suur kui nad leidsid, et piiskop ei ole kirstus üksinda, edastab The Guardian.

Winstrupi jalgade juurest leiti imiku skelett ning arvatakse, et tegemist on sünnitusel surnud lapsega. Piiskop koos lapsega on maetud Lundi katedraali.

«Võimalik, et piiskopil ja sel imikul on seos ning laps maeti teadlikult koos kirikupeaga,» selgitas Lundi ülikooli muuseumi juht Per Karsten.

Teadlased plaanivad teha piiskopi ja imiku jäänustele DNA-uuringu, saamaks teada, kas onad on suguluses.

Karsteni aravates võib selle lapse puhul tegemist olla «keelatud viljaga», keda ei tohtinud katoliku kiriku reeglite tõttu matta pühasse mulda. Selle tõttu kasutati ära piiskopi surma ja matmist, et salaja matta ka laps.

Rootsi arheoloogide sõnul on Winstrupi 336-aastane skelett hästi säilinud, kuigi teda ei ole palsameeritud, vaid ta on kuivanud.

Piiskopi näojooned, juuksed ja habe on seni selgelt eristatavad, samuti on alles enamik ta riietest.

Piiskopile on kirstu pandud mitmeid ravim- ja lõhnataimi, mis ei olnud vaid surnukeha lõhna peitmiseks, vaid need aitasid skeletil säilida.

Winstrup oli lisaks piiskopiametile ka teadlane, kirjanik, teoloog ning üks neist, kes asutasid 1666. aastal Lundi ülikooli.

Temast sai Lundi piiskop pärast seda kui Skåne läks 1658. aastal Taani võimu alt Rootsi võimu alla.

Ajalooallikate andmetel suri ta 1679. aastal kopsupõletiku tagajärjel, lisaks oli tal liigeseprobleeme, sapikivid, kerge tuberkuloos ja reuma.

Uurimine näitas, et piiskopil oli ka raske õlavigastus, millest ta täiesti ei paranenud.

Rootsi arheoloogid on ka varem Winstrupi sarka avanud, kuid varem ei ole lapsejäänuseid leitud.

Tagasi üles