Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734
Saada vihje

Eesti seriaaliturule soovivad pääseda nii Von Krahl, NO99 kui Nüganen

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Peeter Jalakas
Peeter Jalakas Foto: Von Krahl

Eesti Vabariigi 100. aastapäeva puhul ellu kutsutud teleseriaalide konkursile laekunud 27 projekti hulgast valiti esmaspäeval välja neli, mis saavad 5000 eurot arendustoetust. Välja valitud ideede taga on on Kris Taska, Elmo Nügenen ja Tiit Aleksejev, Peeter Jalakas, Peeter Laurits, Taavi Eelmaa, Eero Epner ja Tarmo Jüristo ning Lauri Lippmaa.

Eesti Vabariigi 100. aastapäeva puhul ellu kutsutud teleseriaalide konkursile laekunud 27 projekti hulgast valiti esmaspäeval välja neli, mis saavad 5000 eurot arendustoetust.

Väljavalitud draamasarjade lõplike stsenaariumide esitamise tähtaeg on tuleva aasta 31. oktoober, teatas Eesti Filmi Instituudi esindaja BNS-ile. Peale lõplike stsenaariumite esitamist valitakse nelja arendusprojekti hulgast välja üks teledraamasari, mis läheb tootmisse ning see linastub Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva programmi raames.

Elmo Nüganen filmi "1944" võttel. Foto Taska Film

Arendustoetust sai seriaaliprojekt "1939", mille taga on menufilmi "1944" meeskond. Produtsent Kristian Taskale ja režissöör Elmo Nüganenile on kirjutajana abiks kirjanik Tiit Aleksejev. Seriaal on poliitiline spioonipõnevik Eesti ajaloolistest sündmustest 1939. aastal, kus kõrgeima panuse, Eesti omariikluse peale hakkavad mängima Eesti, Vene ja ka Saksa salateenistused. Žürii leidis, et “1939” pakub vajaliku ajaloolise õppetunni ja aegadeülese temaatika kõrval ka hulgaliselt žanrilist põnevust ja ilmseid paralleele tänapäevaga.

Minevikust tulevikku viib projekt “Dharmahäkker”, mis räägib inimese identiteediprobleemidest ja küber-Eestist aastal 2035, mil läheb ühtäkki kaotsi globaalse suurfirma eestlasest juht. Otsingud viivad läbi tulevikuvisiooni Eestist ja selle elanikest. Projekti taga on mitmed kultuurimaastikul tuntud jõud nagu Peeter Jalakas, Peeter Laurits, Taavi Eelmaa ja Tarmo Jüristo. Produtsendid on Allfilm ja Von Krahli teater. Žürii hindas “Dharmahäkkeri” julget visiooni ja originaalset lähenemist.

Hansapaga logo. Foto: Toomas Huik

Tarmo Jüristo on osaline veel ühes väljavalitud projektis “Hansapank”, mis räägib üleminekuajast 1990. aastate värskes Eesti Vabariigis, ning vastloodud Hansapanga tõusust ja langusest. Tol perioodil toimunud ajalooliste sündmuste foonil rullub lahti inimlik draama, mille osalistel tuleb pidevalt ümber hinnata nii valuutakursse kui isiklikke väärtushinnanguid. Projekti autor on Eero Epner ja tootjad Kopli Kinokompanii ning teater NO99. Žürii arvates pakub Hansapank väärtusliku õppetunni meie lähiajaloost, tehes seda põnevas ja haaravas stiilis.

Neljas toetuse saanud projekt on kõigile eestlastele tuttav “Arabella”. Sarnaselt 1983. aastal tehtud Peeter Simmi filmile põhineb ka sari Aino Perviku populaarsel lasteraamatul, aga mitmed süžeeliinid on kaasajastatud. Žürii leidis, et “Arabella” on aktuaalne ka tänapäeval ning uuenduskuur võimaldab senisest veelgi paremini rääkida selle loo kaudu elu püsiväärtustest ja pakkuda moraali kõrval ka meelelahutust. Kopli Kinokompanii projekti autor on Lauri Lippmaa.

Režissöör Peeter Simmi tehtud filmis «Arabella, mereröövli tütar» kehastas Urmas Kibuspuu üdini head ja südamlikku õhurändurit Aadut. Foto: Kaader filmist

"Tegemist oli ülihuvitava konkursiga - telesarjad on tegijate seas populaarsed ja inimesed tunnevad teemat. Müts maha konkursil osalenute ees, sest lood olid tasemel - originaalsed ja hästi kirjutatud. Noori ja uusi tegijaid oli oodatust rohkem ning ideed mõjusid värsketena. Samuti kumas läbi, et tööd oli tehtud ikka väga palju - projektid olid detailideni läbi kirjutatud ja juhuslikkust oli vähe," kommenteeris Eesti Filmi Instituudi juhataja ja žürii esimees Edith Sepp. "Kuueteistkümne esimese projekti osas käis tihe rebimine. See omakorda loob head eeldused, et kvaliteet-telesarjade tootmist on vaja toetada ka tulevikus," lisas ta.

Tagasi üles