Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734

Ugala fännid valisid Facebookis lemmikuid

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Tanel Ingi Langley Collyerina lavastuses "Kogujad".
Tanel Ingi Langley Collyerina lavastuses "Kogujad". Foto: Ugala

Augusti algul kutsus Ugala suhtlusportaalis Facebook oma fänne üles valima lemmiknäitlejat. Meelisnäitleja pildil klikkides said teatrisõbrad arvamust avaldada septembri lõpuni.

Facebooki kasutajate kolm lemmikut on Ugala näitlejatest Luule Komissarov, Tanel Ingi ja Martin Mill.
Nullhäälega ei jäänud selles väikses hääletuses ükski ugalalane. Päris mitu inimest kurtis, et valida on keeruline ning vaid üht lemmikut on äärmiselt raske välja tuua, sest häid näitlejaid on palju.

Ühele arvamust avaldanule kinkis Ugala vabapääsme, et ta saaks oma lemmikut teatrisse vaatama minna. Fortuuna naeratas seekord Kristin Viljamaale, kes hääletas Kadri Lepa poolt.
«Kadri Lepp on võluv peaaegu kõigis rollides. Eriti hästi on mul meeles kunagine Loviisa roll «Niskamäe kirgedes»,» kiitis Kristin.

Veel on talle Ugala näitlejatest sümpaatsed Carita Vaikjärv, Tanel Ingi ja Arvo Raimo. «Samuti pean lemmikuks Indrek Sammulit, kuigi näitlejana näeb teda harva,» rääkis neiu, kes ootab, et Ugalasse tuleks noori näitlejaid.

Oma võidupääsme plaanib Kristin lunastada varsti esietenduva lavastuse «Grace ja Glorie» vaatamiseks. «Seal mängib peale Kadri Lepa suurepärane Leila Säälik,» kiitis Kristin. «Teine variant oleks «Piloot», mis on mul veel nägemata,» lisas ta.

Kristin nimetab end suureks teatrisõbraks ja käib teatris paar korda kuus. Ugalas kui kodulinna teatris üritab ta ära vaadata kõik huvipakkuvad lavastused. «Teater on saanud mulle peaaegu sõltuvuseks, hoian end Eesti lavadel toimuvaga kursis ning soovin selle valdkonnaga siduda oma tuleviku ja karjääri,» jutustas neiu, kes õpib kultuuriakadeemias kultuurikorralduse erialal.

Samuti peab Kristin teatriblogi.

Tagasi üles