/nginx/o/2015/06/09/4168565t1hb86a.jpg)
15. juulil tähistab Raivo E. Tamm oma esimest juubelit monoetendusega «Ma olen Ivo Linna». Kanal 2 saade «Radar käis Raivo E. Tamme juures proovis ja Ivo Linnal külas kuu aega enne esietendust, et näha, kui sarnased nad on ja mis mehi omavahel seob.
«Radar»: Raivo E. Tammest ja Ivo Linnast said tänu monoetendusele head sõbrad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tunne, nagu vanad sõbrad
Raivo E. Tamm ja Ivo Linna kohtusid korduvalt etendust ette valmistades Ivo Linna juures kodus. «Kui me kokku saime, siis oli kohe tunne, et oleme ammused sõbrad,» ütleb Raivo E. Tamm. «Tegelikult me oleme ikkagi tere-tuttavad olnud.»
«Nagu meil see Eestis käib, kui on vähegi tuttav nägu, sa ütled talle automaatselt «tere»,» lisab Ivo Linna. «Vot selle sõprusega on niimoodi, et kui sa tunned, et esimesest kohtumisest nagu ei oleks see esimene kord, vaid tekib tunne nagu sa teaksid seda inimest kaua-kaua aega. Siis tunnedki, et tegu on vana sõbraga. Mulle on see suur au arvata, et ma olen ta sõber.»
Kuidas siis majaehitus läheb?
Miks Raivo E. Tamm valis juubelietenduseks just Ivo Linna kehastamise, seda aitab selgitada üks ammune lugu. Seda lugu rääkis Raivo E. Tamm stsenarist Urmas Vadile, kes Raivo parodeerimisoskust nähes käis kohe välja, et võikski Ivo Linna nimelise tüki teha.
«See oli tegelikult üks selline lugu, et ma olin kunagi oma kursavend Artur Talvikuga Keskturul,» jutustab Raivo E. Tamm.
«Ma arvan, see oli aasta 1986, aitasin Arturil jõulukuuske osta. Ja korraga nägin turu peal Ivo Linnat! Näitasin Arturile, et näe, Ivo Linna! Aga siis ma sain aru, et Artur ju tunneb kindlasti Ivot. Ja läkski Ivo Linna juurde ja küsis: «Kuidas siis majaehitus läheb?» Ivo Linna ütles: «Kusjuures ei lähe. A) ei ole materjali ja B) ei ole tööjõudu.»» Et aru saada, kuidas Raivo miimika ja parodeerimisoskus nalja tööle panevad, peate selle Radari videolõigust ise järele vaatama.
/nginx/o/2015/06/09/4168559t1h9bd7.jpg)
Laulusõnad ei jää pähe
«See oli minu keskkooliaeg, kui Rock Hotel oli oma kuulsuse tipul,» meenutab Ivo Linnast 16 aastat noorem Raivo E. Tamm. «Tegelikult meile koolis ei meeldinud Rock Hotel, sellepärast, et meile ei meeldinud see, et nad ei tee oma loomingut, vaid laulavad välismaa autorite laule.» Tamm lisab, et tema oli rohkem punkar ja armastas toona Ruja ja Propelleri muusikat. Seetõttu pole Raivo kunagi Ivo Linna laulude sõnu peast teadnud ning õppimist on olnud kõvasti.
«Mulle miskipärast ei jää laulusõnad pähe. Ma olen ikkagi selles mõttes tüüpiline eestlane, kes võtab ühe laulu üles, aga sinna see kohe varsti ära kustub. Ja siis veidi aja pärast jälle: «Aga kes seda laulu teab?» Hakkab seda laulu laulma ja sinna ta jälle ära kustub, sest ei tea sõnu.»
«Mingil hetkel oli selge, et ma ei suuda laulda neid laule nii nagu Ivo Linna. Ma arvasin, et ma suudan, aga ei suutnud. Sest ta on ikkagi omal ajal need väga kõrgelt stuudios sisse laulnud. Ja minul ei ole häälematerjal selline.» Ivo Linna ütleb isegi ühe oma laulu «Michelangelo» kohta, et see lugu kukkus suisa repertuaarist välja, sest see kurnas liigselt häälematerjali.
Originaalesitust laulis rootslane Björn Skifs, kelle helistikus püsimine käis isegi Ivo Linnale üle jõu. «Hiljem kui me oleme seda lugu teinud, siis me võtame ikka rahulikult helistikus alla, vaatame passi ja hindame olukorda õigemini.» Raivo E. Tamm laulab oma juubelietendusel samuti kurikuulsat Michelangelot. «Kõige mugavam minu jaoks oleks muidugi võtta oktaav alla, aga see oleks lati alt läbiminek.»
/nginx/o/2015/06/09/4168567t1hd783.jpg)
Proovides sünnib!
Raivo E. Tamme lauluoskust pole siiani just väga kõrgelt hinnatud. «Mulle öeldi kooli ajal poistekoori ettelaulmisel, et kahjuks me ei saa sind isegi poistekoori võtta. Ma ilmselt laulsin nii valesti. Ja järgmine pauk oli Lavakunstikateedris kui me hakkasime tegema «Oklahomat» ja laulsime Silvi Vraidile ette, siis Silvi Vrait ka lükkas mu kõrvale.»
«Meie etenduse printsiip on selles, et üks mees saab 50. aastaseks ja arvab, et ta on Ivo Linna ja arvab, et ta laulab ka nagu Ivo Linna. Aga tegelikult vist mitte.»
Radar viis Raivo E. Tamme juures proovis üles võetud materjali Ivo Linna juurde hindamiseks. «Ma loodan, et Ivo saab naerda,» ütles Raivo E. Tamm saateks. Nii kui Raivo hakkas Ivo Linna kodus sülearvutis laulma, läks Ivo Linna lauluga kaasa. Loomulikult teab tema kõiki sõnu peast.
«Väga naljakas! Noo, Raivokene teeb ju mehist tööd. Proovides sünnib. Väga tubli! Mind absoluutselt rõõmustaks kui ta teeks seda oma moodi. Raivo E. Tamm ei ole ju laulja. Ta peaks tegema seda nii nagu tema oskab, mitte nüüd üritama Ivo Linnat kuidagi kopeerida. Mõnda parodeerida on ilmselt väga lihtne, kes teeb tohutuid liigutusi ja on äge. Ma kuidagi seisan ikkagi rohkem. Ja minu žestid on väga tagasihoidlikud.»