Leningrad Cowboys kirjutab oma laulud ise ja seksib traktoritega

Hendrik Alla
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Leningrad Cowboys: trummar Sami Järvinen ja kitarrist Pauli Hauta-aho
Leningrad Cowboys: trummar Sami Järvinen ja kitarrist Pauli Hauta-aho Foto: Jelena Rudi

Laupäeval Tallinnas esinevat pikatukameeste bändi Leningrad Cowboys ei taha mõni õigeusklikum kriitik üldse muusikaliseks nähtuseks pidada.


Jutuajamisel bändiliikmete tähtkitarristi Pauli Hauta-aho ja staartrummar Sami Järvineniga – just nii nad palusid end tituleerida - selgus, et muusikat sünnib selles kollektiivis nii palju, et jääb teistelegi üle.

«Kõik meie laulud on meie enda omad,» põrmustas Pauli nende kriitika, kes LCd lihtsalt kaveribändiks peavad. «Meie kirjutasime ja esitasime neid kõigepealt, ja siis teised kopeerisid.» Seda fakti on kindlasti huvitav teada neil muusikutel, kes näiteks lugusid «Goldfinger», «Perfect Day» «Manic Monday» ja «Ring of Fire» enda loominguks peavad – kui mainida vaid mõnda laulu LC viimaselt, 2006. aasta albumilt «Zombies paradise».

Laia haardega muusikagurmaanid kuulavad ise meloodiaid seinast seina, jazzist rockini. Pauli tõi näitena välja Jimi Hendrixi, Sami jälle reggae (mida oleks tema uhkest vildiks vanunud tukastki järeldada) ning tunnistas, et nooremana oli saanud mõjutusi heavy-muusikast.

Bänd on tegutsenud juba 21 aastat, seega hakkab lähenema rockidinosauruse vanusepiirile. «Aga igavaks pole see veel läinud,» nentis Pauli. «Meie business põhineb sellel, et pulli peab saama! Nii et lavale ja pidu käima!»

«Ei oska ma kokku lugeda, mitmes riigis me oleme nende 21 aasta jooksul mänginud,» lisas Sami. «Ei tea, miks peakski igavaks minema, kui selle aja jooksul pole kahte ühesugust kontserti meil olnud.» Paraku pole selle tuuritamise ajal ühtegi uut filmi sündinud, ehkki meeste sõnade järgi tulevat sellest varasemate filmide režissööri Aki Kaurismäega ikka vahel juttu.

Meelehärmi teeb meestele see, kui LCd hakatakse mingi poliitilise vankri ette rakendama. Eriti on selliseid vihjeid tulnud koos Punaarmee kooriga esinemise tõttu, ehkki eelmisel nädalal esines see ilma armeeta koor isegi paavstile.

«Me ei tee mingit poliitikat, las sellega tegelevad poliitikud,» deklareerisid Pauli ja Sami. «Meie mängime pilli ja teeme kino! Ja tuleva aasta alguses lähme ja esineme 120 kuuba tantsijaga, ilmselt tuleb Havannas suur kontsert kohalike salsatantsijate ja löökpillimeestega.» Erilist rõõmu pakkus see perspektiiv Samile, kes trummarina oskab Kuuba muusika rütmirikkust hinnata. Ja loomulikult, nagu kõik rocktähed, on LC mänginud ja kavatseb tulevikuski esineda sümfooniaorkestri toel.

Rockitähtede elus on peale rock’n rolli teatavasti veel kaks tähtsat komponenti. Neid mainides purskasid mehed naerma. «No pudel vodkat jääb keikka ajal ikka väheks,» leidis Pauli ja Sami täiendas: «Pudel näkku.» Naerurõkatused selle avalduse ajal ei lase öeldut liiga tõsiselt võtta, eriti kui jutt selle kolmanda komponendi, seksi peale läks.

«Meie bändis seksitakse vaid traktoritega!» põrutas Sami ja kiitis, et parim traktorimark selle jaoks on Massey Ferguson.

 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles