Leivanädal tõstab ausse rukkileiva

Veste Roosaar
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hapendatud rukkileib.
Hapendatud rukkileib. Foto: ERGO KULD/PM/SCANPIX BALTICS

Järjekorras kolmeteistkümnes, 4.-10. oktoobrini kestev üleriigiline leivanädal keskendub rukkileivale ja toob üritusi üle Eesti, traditsiooniliselt viiakse sel ajal presidendilossi uudseleib.

Leivanädalal, mille teema on “Rukkileib meie laual”, on kõigil võimalus käia tehastes rukkileiva küpsetamist vaatamas. Vähe sellest, leivameistrid käivad ise koolides oma tööst rääkimas.
 
Leivaliit andis 13. leivanädalaks välja uue leivateemalise töövihiku, mis jagab koolidele ja lasteasutustele selle nädala korraldamiseks ideid ja näpunäiteid. Töövihikus antakse põgus ülevaade leivaviljast ja rukkileivast ning leivakultuuri ajaloost. Sealt leiab vanasõnu, kõnekäände, uskumusi ja kombeid, rahvapäraseid väljendeid, rahvamänge ja -laule, mõistatusi, ristsõnu, leivatoitude retsepte jpm. Tasuta töövihiku saab alla laadida Eesti leivaliidu kodulehelt www.leivaliit.ee.
 
Leivanädal lõpeb lõikuspüha tähistamise ja tänujumalateenistustega, mis seekord toimuvad Suure-Jaanis ja Olustveres. Pühapäeval, 10. oktoobril kell 11 on Suure-Jaani kirikus tänujumalateenistus, kus sõna võtab leivanädala patroon Toomas Savi. Samal päeval 12-16 tähistatakse Olustvere leivakojas lõikuspüha. Kavas on leivakaku küpsetamine ja maitsmine, hobusõit, miniloomade vaatamine, näituste külastamine, traktorisõit ja leivatordi konkurss.
 
Leivanädala idee sai alguse 31. mail 1998. aastal Halliste kiriku perepäeval, kus õpetaja Kalev Raave õnnistas ja jagas rahvale rukkileiba. Esimene üleriigiline leivanädal toimus 1998. aasta septembris. Paar aastat hiljem viidi nädal oktoobrikuu teisele nädalale ja lõpetamisüritused lõikus-tänupühale. Nüüdseks on iga-aastasest leivanädalast saanud elujõuline traditsioon.
 
Leivanädalal on oma kindlad rituaalid ja ettevõtmised: rukkileiva õnnistamine, värskelt küpsetatud rukkileiva ehk uudseleiva viimine presidendilossi, lahtiste uste päevad Eesti veskites ja pagaritööstustes, müüginäitused, degusteerimised, temaatilised näitused ja üritused lasteasutustes, koolides ja muuseumides, laste joonistuste ja luuletuste võistlused ja palju muud. Leivanädalad lõpevad traditsiooniliselt Eesti kirikutes.
 
Projekt “Rukkileib meie laual” sündis Eesti Leivaliidu, Eesti Pagarite Seltsi, Eesti Veskiomanike Ühenduse, põllumajandusministeeriumi ja sotsiaalministeeriumi koostöös eesmärgiga juhtida tähelepanu heale ja tervislikule rukkileivale.
 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles