Päevatoimetaja:
Katrin Lust
(+372) 56681734

VIDEO. Martti Helde tegi peaaegu võimatut

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Detsembris läks Martti Helde Tallinna Linnateatri ja Von Krahli juhtide juurde ja tunnistas, et soovib teha kahe teatri koostöös juunis ühe lavastuse. Täna, vähem kui kuus kuud hiljem, esietendubki Ernst Hemingway jutustuse «Vanamees ja meri» ainetel valminud lavastus. See on erakordselt kiiresti valminud teatritöö, kus aga allahindlusi pole tehtud. 

24 tundi enne esietendust on Volta tehase hoones üllatavalt pingevaba. «Ma olengi rahulik inimene,» tunnistab Martti Helde. See rahu on kandunud ka näitlejatele – Evelin Võigemast, Andres Ots, Tõnis Niinemets, Kristjan Üksküla, Kait Kall, Ivo Reinok, Liis Lindmaa  ja Helene Vannari – ning kõigile, kelle kaasabil sünnib üks teatrilavastus.  

Martti Helde, keda laiem üldsus tunneb ja teab filmi «Risttuules» režissöörina, tunnistab, et «Vanamehest ja merest» ei tasu oodata traditsioonilist teatrikogemust.  «Vanamees ja meri» otsib ennast vormiliselt. See on pigem seisunditeater. Oleme sidunud filmi, tantsu ja muusika. Saali tasub tulla avatud meelega, mitte oodata, et näeb sõnalavastust, sest sõnu selles  lavastuses pole,» selgitab Helde.

Lavastuse loomisel on tegijad saanud inspiratsiooni psühholoogiadoktor Carol S. Pearsoni kaheteistkümne kangelasarhetüübi teooriast, kelles kuut on kasutatud peategelase eri meeleseisundite kehastamiseks. Nii näebki laval vana Vanameest  ja noort Vanameest, lisaks selliseid arhetüüpe nagu Süütu, Avastaja, Valitseja, Orb, Sõdalane  ja Maag. «Hemingway on oma teksti peitnud erinevaid seisundeid, me püüame füüsiliselt neid laval nähtavale tuua,» selgitab Helde.

Helde tõdeb, et Hemingway 1952. aastal ilmunud «Vanamees ja meri» tundus talle isuäratav, sest selles loos on peidus midagi universaalset. Esimest korda luges Helde «Vanameest ja merd» keskkoolis ja positiivne mulje jäi talle juba seetõttu, et tegemist oli õhukese raamatuga. Helde arvab, et tollal ta ei mõistnud loo tähendust. «Ent oma minimaalsuses oli «Vanamees ja meri» väga haarav.»

«Vanamees ja meri» on Martti Helde esimene teatritöö. Balti Filmi- ja Meediakooli lõpetanud Helde astus 2012. aastal EMTA lavakunstikooli, et omandada magistrikraad näitejuhtimise erialal. Ta on end ka täiendanud dramaturgia ja näitejuhtimise meistriklassides Berliinis, Ankaras, Los Angeleses ning Londonis.

«Vanamees ja meri»

Ernest Hemingway ainetel

Esietendus 3. juunil 2015

Mängukoht: Volta kvartal, 47B Loftid, Tööstuse 47B

Lavastaja Martti Helde

Osades:

Vanamees – Andres Ots

Noor Vanamees – Tõnis Niinemets (Von Krahli Teater)

Süütu – Kristjan Üksküla (Tallinna Linnateater)

Avastaja – Kait Kall (Von Krahli Teater)

Valitseja – Evelin Võigemast (Tallinna Linnateater)

Orb – Ivo Reinok

Sõdalane – Liis Lindmaa (Von Krahli Teater)

Maag – Helene Vannari (Tallinna Linnateater)

Tantsijad: Raho Aadla, Joonas Tagel, Simo Kruusement, Johann Rosenberg, Maarja Tõnisson, Age Linkmann, Mari-Liis Eskusson, Kadri Sirel ja Sigrid Savi

Dramaturg Jim Ashilevi (Von Krahli Teater), koreograaf Arolin Raudva, helilooja Mihkel Zilmer, kunstnik Kristjan Suits (Ugala), kunstniku assistent Imre Paabo, tehniline juht Allan Räim, kostüümikunstnik Liis Plato, grimmikunstnik Liisi Roht, valguskunstnik Rene Liivamägi, helikujundaja Ranno Tislar, videokunstnik Emer Värk (Von Krahli Teater), VJ-d Jaak Ollino Jr, Hendrik Mägar, Mikk-Mait Kivi (Von Krahli Teater), FX konsultant Enar Tarmo (Von Krahli Teater), peaoperaator Erik Põllumaa, operaator-praktikandid Janar Hakk, Veiko Jaksi, Sanna Maria Rink, Aivo Rannik, õmblejad Tuule Soosaar, Neoon Must, Risto Tali ja kostüümide teostajad Inge Vagiström, Liisa Tikk.

Tagasi üles