/nginx/o/2015/06/05/4149497t1h7fc2.jpg)
Norras Oslos pannakse oksjonile Teise maailmasõja aegse Norra kuulsa natsijuhi Vidkun Quislingi pass.
Norra kuulsa natsi Vidkun Quislingi pass pannakse oksjonile
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Natside käsilasena peaministri ametis Norrat valitsenud mees hukati 1945. aastal pärast Saksa okupatsiooni lõppu, kirjutab The Local.
Norra Blomqvisti oksjonimaja paneb oksjonile Quislingi passi, mida ta kasutas kui ta töötas Venemaal Moskvas Norra saatkonnas diplomaadina ajavahemikul 1925 – 1930.
Ta reisis siis palju alles loodud Nõukogude Liidus ja Ida-Euroopas.
Oksjonimaja esindaja Trond Schøningi sõnul võib see pass paeluda nii neonatse kui isikuid, kes Quislingit kangelaseks peavad.
«Ajalooliste esemete vastu on alati suur huvi. Teise maailmasõja aegsed esemed ei pruugi neonatside seas siiski väga populaarsed olla. Meie varasem kogemus on näidanud, et pigem tunnevad selliste asjade vastu huvi Norra kunagise vastupanuliikumisega seotud inimeste järglased,» teatas ekspert.
Sama oksjonimaja on varem müünud Quislingi valitsusajal propagandaministriks olnud Jonas Lie SS kiivri ja pistoda.
Vidkun Quislingi lesk Maria Quisling sattus 1960. aastatel Norras põlu alla ja tal oli rahapuudus. Siia arvati, et ta müüs raha saamiseks oma mehe asju. Pärast naise surma pandi nende kinnisvara oksjonile.
«Natsidega seotud asjad on tundlik teema. Sellega seondub palju tragöödiat, nii eraelulist kui poliitilist. Vidkun Quislingiga seotud asju tuleb käsitleda ettevaatlikult, kuna seda meest peetakse läbi Norra ajaloo kõige jälestusväärsemaks,» lausus oksjonimaja esindaja.
Wikipedia: Vidkun Abraham Lauritz Jonssøn Quisling (18. juuli 1887 Fyresdali vald, Telemark – 24. oktoober 1945 Oslo) oli Norra diplomaat, sõjaväelane ja poliitik.
Ta töötas Norra sõjalises esinduses Peterburis (1912, 1918), Helsingis (1920-1921) ja Moskvas (1927-1929).
1942 – 1945 oli Quisling Saksa okupatsioonivõimude poolt määratud Norra valitsusjuht. Tema järgi nimetatakse okupatsioonirežiimiga koostööd teinuid kvislingiteks.
Ta arreteeriti 9. mail 1945 Oslos Bygdøys asuvas villas, kus tänapäeval asub holokaustimuuseum. Quislingi üle peeti kohut ja ta mõisteti riigireetmise eest surma mahalaskmise läbi.
Kohtuotsus viidi täide Akershusi kindluses 24. oktoobril 1945, kuigi surmanuhtlus oli Norras kaotatud juba 1901. aastal.
Vidkun Quisling abiellus 1923. aastal venelanna Maria Vassiljevna Pasetšnikovaga, kellega tal lapsi ei olnud. Naine elas oma surmani 1980. aastal Oslos.