Teadlased täheldasid esmakordselt USAs Floridas vetes ohustatud liigi väikehammas-saagrai (Pristis pectinata) puhul neitsisigimist.
Väikehammas-saagrai juures täheldati esmakordselt neitsisigimist
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
2. juuni 2015, 12:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tegemist on juhtumitega, milles emane kala jääb tiineks ilma isasega paaritumata ning suudab end niiöelda ise rasestada, kirjutab Discovery News.
Zooloog Andrew Fields selgitas, et emastel väikehammas-saagraidel on isaseid raske leida ning selle tõttu asub tegutsema loodus, võimaldades täiskasvanud emastel saada elujõulisi järglasi ilma isaste kaasabita ehk toimub partenogenees.
USA Stony Brook ülikooli mere- ja atmosfääriteaduse instituudi teadlane Fields ja ta kolleegid viisid Florida vetes leiduvate saagraide peal läbi DNA-uuringu, mis paljastas, et uuritud kaladest umbes kolm protsenti oli ilmavalgust näinud neitsisigimise tagajärjel.
Partenogeneesi puhul neelab viljastamata munarakk geneetiliselt identse naaberraku alla. Selle tõttu on järglane emaga geneetiliselt peaagu täiesti sarnane ja ei pruugi elama jääda.
Florida vetes elavate saagraide puhul aga andis partenogenees eluvõimelisi järglasi. Teadlasi hakkas huvitama, kuidas see protsess toimib ning selle tõttu tehakse täpsemaid uuringuid.
Mis puudub aga neitsisigimisega saadud järglastesse, siis need võivad omakorda saada järglasi kas isastega kopuleerudes või samuti aseksuaalselt.
Varasemast on teada, et nii haide kui raide puhul on nii looduses kui vangistuses täheldatud neitsisündi.
Akvaariumite töötajate sõnul on sellised sünnid harvad, kuid neid leidub kui emased elavad basseinis pikka aega ilma isasteta. Looduses on seda fenomeni raskem tähele panna.
Teadlaste arvates esineb neitsisündi looduses veel mitmete liikide puhul, kuid neid ei ole lähemalt uuritud. Vangistuses on täheldatud seda näiteks osade linnu- ja roomajaliikide puhul.
Fieldsi sõnul on väikehammas-saagrai ja veel mõned ta sugulasliigid väga ohustatud ning nüüdne avastus vaid kinnitas, et nad võivad hakata välja surema.
Ta lisas, et nende kalade arvukuse vähenemise põhjuseks on nii üleakalastamine kui ka keskkonnamuutus.
Neitsisigimine aitab liigil veel mõne aja säilida, kuid see ei pruugi olla piisav, et liik jääks alles.
Fieldsi kinnitusel tuleks kehtestada karmid keskkonnakaitse reeglid, mis aitaksid liigil ellu jääda ja jõuda arvuliselt tasemeni, mil nad ei oleks enam ohustatud.
Teadlased jätkavad saagraide partenogeneesi uurimist, lootes samas, et laboritingimustes loodud kunstsperma võib aidata selle liigi säilimisele kaasa.