/nginx/o/2015/05/29/4122171t1h77c4.jpg)
Norra integratsiooni ja mitmekesisuse ameti uuring näitas, et kaks kolmandikku norrakatest ei soovi oma laste abiellumist moslemitega.
Kaks kolmandikku norrakatest ei soovi oma laste abiellumist moslemitega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
58 protsenti norrakatest ei soovi endale moslemist miniat või väimeest, kirjutab The Local.
Norrakatest 32 protsenti ei soovi oma perekonda hindut, 27 protsenti budistlikust riigist pärit isikut, 24 protsenti juuti ja kuus protsenti tõsiusklikku kristlast.
«Tegemist on üsna ehmatavate numbritega, seda eriti moslemite suhtes,» selgitas vähemusgruppide uuringuid tegeva mõttekoja Minotenk esindaja Linda Alzaghari.
Uurijad üllatas fakt, et Norras elavad moslemitest sisserännanud ei ole enamjaolt vastu kui nende lapsed abielluksid mittemoslemitega.
Iraagi päritolu Norra kodanikest 15 protsenti, Somaalia päritolu inimestest 19 protsenti ja Pakistanist pärit isikutest 39 protsenti ei tee takistusi ega ole vastu kui nende lapsed abielluvad kristlase või ateistiga.
Uuring näitas ka seda, et 60 protsenti Norrasse tulnud immigrantidest on kogenud diskrimineerimist.
«Norras on üsna palju sisserännanuid. Nende seas on ka neid, kes on olnud riigis pikka aega, kuid ka nemad võivad sattuda diskrimineerimise ohvriks. See teeb murelikuks. Paljud norrakad arvavad, et immigrandid satuvad juhuslikult halbade inimeste ohvriks, kuid see ei ole nii. Seda põhjustab ühiskonnas levinud negatiivne suhtumine neisse,» sõnas Norra diskrimineerimisvastase ühingu juht Sunniva Ørstavik.