/nginx/o/2010/10/01/441806t1h2d07.jpg)
Eile esitleti Tallinna Tantsuakadeemiast legendaarse tantsupedagoogi Mait Agu elulooraamatut «Mait Agu. AQ».
Paul Ariste ahistas Mait Agu?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
170 leheküljel peitub nii mõndagi, millest laiem publik varem vaid kuulujuttude kaudu teadis. Suure kunstnikuna oli Mait Agu keeruline persoon, kelle ütlemised põhjustasid paksu verd. Ta on oma karjääri jooksul lihtsalt läbi sõimanud nii varieteepublikut, tähtsaid võimukandjaid kui ka tantsupeolapsi.
Seda kõike pole koostaja Anneli Ammas oma raamatus varjanud ega silunud. Kuluaarides on teada, et Mait Agu harrastas suhteid, millest 21. sajandil räägitakse märksa vabama tooniga, kui tema eluajal. «Noh, on mõned teemad, milles me oleme jäänud… delikaatseks,» otsis Ammas sõnu. «Kui Mait nii tahtis, siis me ei saa päriselt sellest mööda vaadata, aga Maidu lähedased on selles raamatus kõik kirjas.»
Nii kirjeldab Ammas 59. leheküljel professor Paul Ariste ja Mait Agu suhteid. 1969. aastal koos Aguga Tartu ülikoolis esimesel kursusel filoloogiat õppinud Rein Veidemanni sõnul oli siis üldiselt teada, et professorile meeldivad noormehed. Ema Helvi meenutab Tartust koju saabunud ja täiesti endast väljas Maidu sõnu: «Ta ütles, et professor Ariste ahistas teda.». Raamatus arvab ema, et just see juhtum võis Maidusse eluks ajaks jälje jätta ja tema valikuid mõjutada.
«See raamat on mõeldud kõigile neile, kes Mait Agust midagi ei tea ja kõigile neile, kes teavad Mait Agust kõike,» kommenteeris Märt Agu Tantsuakadeemias oma isa elulooraamatu esitlusel.
Akadeemia suures saalis – mille põrandal Märt ise vaid pruunide karvaste sussidega käis – viibisid esitlusel Mait Agu ema Helvi, abikaasa Elina, kolleegid ning õpilased. Raamatu koostaja, ajakirjanik Anneli Ammas on isegi tantsumaailmaga pea kogu oma elu kokku puutunud.
Mait Agu raius end vaevalt veerand sajandiga Eesti tantsu ajalukku, paraku jäi elutöö lõpetamata, sest legendaarne tantsupedagoog hukkus traagiliselt 1. septembril 1998. aastal. See raamat pole siiski pelgalt tantsust. «Siin on inimest palju rohkem kui tantsu,» ütles Ammas. «See on Maidu lugu, Maidu naise lugu, tema teiste lähedaste lugu. «AQ» on portreelik eluraamat, mis vastab küsimusele: kes ta oli ja miks ta selline oli? Ja miks see kõik nii hullusti lõppema pidi?»