Siberist leiti sküüdi šamaanide kanepisuitsetamise anumad

Sküütide anum Foto: Wikipedia.org

Venemaa arheoloogid avastasid Siberist 2400 aasta vanused kuldanumad, mida kasutasid hõimude juhid ja šamaanid jumalakummardamise tseremooniate kanepisuitsetamisel.

Väljakaevamistel piirkonnas, kuhu tahetakse rajada elektriliinid, leiti kokku üle kolme kilogrammi kuldesemeid, edastab Daily Mail.

Esemed olid kambris, mille seinad olid kivist ning mis pealt oli kaetud paksu savikihiga.

Laboriuuring näitas, et nõude siseküljel olev tume paks kiht pärineb kanepi ja oopiumi suitsetamisest.

Ekspertide hinnangul võisid need anumad matta sküüdid, kes olid sõdalased-nomaadid, kes valitsesid suurt osa Euroopast ja Aasiast 9. sajandist eKr kuni neljanda sajandini pKr.

Võib arvata, et tegemist on ühe vanema viitega kanepisuitsetamisele.

Ajaloolaste andemetel kasutasid sküüdid kanepit laialdaselt, nii suitsetades kui ka kange teena joomiseks.

Lisaks šamaanidele kasutasid kanepit ka sküüdi sõdalased enne lahinguid, et muuta oma teadvusseisundit.

Kuulus Vana-Kreeka ajaloolane Herodotos, kes suri 425 eKr, kirjutas: «Sküüdid kasutasid suitsetamisel teatud taime».

Lisaks kanepisuitsetamise nõudele leiti ka kullast ehteid ja lauanõusid.

Wikipedia: sküüdid olid iraani keelkonna keelt kõnelnud europiidne karjakasvatajatest rändrahvas, kes asustas antiikajal laialdasi alasid praeguse Lõuna-Venemaa, Ukraina ja Kesk-Aasia territooriumil.

Arvatavalt pärinevad sküüdid Pärsiast, kust nad levisid põhja poole steppidesse 1. aastatuhande algul eKr. Nende kultuuri kõrgaeg oli 5.–3. sajandil eKr.

Sküüdi kuningas Ateas rajas ulatusliku impeeriumi kuni langes 339 eKr lahingus makedoonlaste vastu. Pärast seda taandus sküütide kultuur osaliselt keltide ja sarmaatide ees, kuid Krimmis tekkis nende uus kuningriik pealinnaga praeguse Simferopoli lähistel.

Hilisantiigi ajastul sküüdid assimileerusid teiste rahvastega. Nende kõige lähemateks järglasteks võib pidada osseete.

Pilte vaata siit.