/nginx/o/2008/09/09/72582t1h0aba.jpg)
Kanada teadlaste tehtud uurimus näitas, et serotoniinipuudus tekitab sügismasendust.
Teadlased: serotoniinipuudus tekitab sügismasendust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlaste sõnul on masenduse käes kannatavate inimeste ajus keskmisest vähem serotoniini, kirjutab Sciencedaily.com.
Serotoniin on üks olulisemaid neurotransmittereid ehk keemilisi ühendeid, mis aitab närviimpulsse ühelt neuronilt teisele edastada. Serotoniin reguleerib ka meeleolu, ärevust, und, söögiisu ja seksuaalkäitumist.
Professor Jeffrey Meyeri juhitud uuringus jälgiti PET-skaneerimise (positronemissioontomograafia) abil serotoniini molekulide aktiivsust. Ülemäärased serotoniini molekulid eemaldatakse ajust ning mida aktiivsem eemaldamine toimub, seda vähem on ajus serotoniini.
Tulemused näitasid, et pimedal ajal, sügisel ja talvel on serotoniini ajust eemaldamine kiirem kui valgel ajal, kevadel ja suvel.
Kuigi sügismasendust tuntakse juba pikalt, on selle keemilised ja molekulaarsed põhjused siiani ebaselged olnud.
«Uuring näitas, et valguse vähenemine teatud aastaaegadel mõjutab kehakeemiat, ka organismi serotoniinitaset. Madal serotoniin aga võib ka täiesti tervetel inimestel sügis- ja talvemasenduse tekitada,» selgitas uuringu juht.