Hiirte katse näitas, et astronaute ähvardab naha õhenemine

ISSi 41. eskpeditsiooni meeskond:(vasakult alates) sakslane Alexander Gerst, venelased Jelena Serova, Maxim Suraev ja Aleksander Samokutjaev, ameeriklased Reid Wiseman ja Barry Wilmore Foto: SCANPIX

Belgia Liege`i ülikooli teadlased uurisid hiiri, kes elasid 91 päeva Rahvusvahelises Kosmosejaamas ja leidsid, et nende nahk on muutunud õhemaks.

Tegemist on loomariigi esindajate rekordilise kosmilistes oludes viibimisega ning see aeg vastab hiirte elueas seitsmele aastale, kirjutab msn.com.

Tegemist on 20 uuringust ühega, milles uuritakse, kuidas hiired peavad vastu gravitatsioonivabas, tegelikult mikrogravitatsiooniga keskkonnas.

Mikroskoopuuring näitas, et «astrohiirtel» oli õhem nahk kui neil hiirtel, kes elasid Maal. Lisaks avastati kosmoses käinud hiirtel muutusi karvades ja lihastes.

Teadlaste sõnul kinnitas hiirteuuring, et astronautidel võib pikaajalisel viibimisel gravitatsioonita keskkonnas tekkida samasuguseid nahaprobleeme.

«Kui me oleks need katsed teinud Maal, siis ei oleks tulemusi saanud teadustööna avaldada, kuna katsealusteks oli vaid kolm hiirt, mis on liiga vähe. Meie kosmoseeksperiment oli samas unikaalne,» teatas hiireuurija Betty Nusgens.

Tema sõnul ei saa hiireuuringu tulemusi üksüheselt inimestele üle kanda, kuid astronautidega saab teha eraldi uuringu. See on vajalik kui pidada silmas plaani saata astronaudid Marsile, kuhu lend kestab võrdlemisi pikka aega.

«Marsi astronaute võib ohustada sama, mis juhtus hiirtega. Hiired olid oma eluea mõistes üsna kaua kosmilistes oludes ning astronautide lend Marsile ja sealt tagasi võtab samuti kaua aega. Vahepealsel ajal ei ole neil võimalik olla Maa gravitatsiooniväljas,» selgitati.

USA kosmoseagentuuris NASA ja teistes agentuurides on käimas mitmed astronautide nahauuringud. Seni kuulsaim on sakslasest astronaudi Thomas Reiteriga aastatel 2006 – 2007 tehtud uuring «SkinCare», mis viidi samuti läbi Rahvusvahelises Kosmosejaamas (ISS). Seal on praegu käimas selle uuringu järg, mis kannab nime «Skin-B».

Astronautidel on varasemalt täheldatud nahal haavandeid ja marrastusi, mille paranemine võtab kaua aega.

Belgia teadlaste uuritud hiired saadeti ISSile 2009. aastal Discovery süstikuga. Hiired olid ISSil spetsiaalses «hiirtesahtlis» üksteisest eraldatuna kolm kuud enne kui Maale tagasi pääsesid.

ISSi astronaudid toitsid ja jälgisid hiiri ning kuuest saadetud hiirest kolm pidasid katsele vastu. Kuid ka surnud hiired olid hiljem uurimisobjektid.

«Astrohiirte» nahauuring paljastas, et nende naha pealmine kiht oli õhenenud ning karvade struktuur muutunud.

«Karvad kasvavad, vananevad ja langevad välja ning protsess algab otsast. Kosmoses olnud hiirtel oli karvakasvutsükkel takistatud või kiirenenud,» selgitas Nusgens.

Teadlase sõnul ei ole neid selget pilti, miks gravitatsioonivabas olekus kehaprotsessid märgatavalt muutuvad.

Karvadega seotu ei ole astronautide puhul nii märgatav, kuna inimestel on karvkatet vähem kui hiirtel.

«Meie uuring kinnitas, et kosmoses olnud hiirtel nahk õhenes võrreldes Maal olnud hiirte nahaga. Seega mõjutab mikroskoopiline gravitatsioon nahka märgatavalt,» teatas Nusgens.