/nginx/o/2015/05/28/4118627t1hf923.jpg)
Hispaania inimevolutsiooni instituudi Centro Mixto UCM-ISCIII de Evolución y Comportamiento Humanos teadlaste sõnul pandi maailma esimene seni teadaolev mõrv toime 430 000 aastat tagasi.
Maailma esimene teadaolev mõrv pandi toime 430 000 aastat tagasi?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hispaania teadlased uurisid varajase neandertallase raskelt vigastatud koljut, mis kinnitas, et tegemist oli tapmisega, kirjutab Discovery News.
Ohvri kolju pihta oli antud mitu lööki, mis ta tapsid. Ei ole teada, kas tegemist oli mehe või naisega.
«Koljul olevad vigastused näitavad, et oli olnud silm silma vastu võitlus ning hoobid pähe anti sama relvaga. Vigastuste suurus viitab, et eesmärgiks oli vastane tappa,» selgitas uurija Nohemi Sala.
Vigastatud kolju leiti Hispaania tuntud leiukohast Atapuerca mägedest Sima de los Huesosest, kust ka varem on leitud neandertallaste eellaste ja päris neandertallaste jäänuseid.
Tegemist on üsna raskesti juurdepääsetava koopaga, kuhu pääseb läbi «vertikaalse ava». Selle tõttu on mitu teooriat, kuidas inimjäänused sinna saada võisid.
Need on, et karnivoorid tassisid oma saagi sinna, geoloogiline aktiivsus tõi luud samasse paika, juhuslikud kukkumised ja varajaste inimeste teadlik surnute viimine samasse paika.
Teadlased esitasid küsimuse, kas nende poolt uuritud kolju omanik võis šahti kukkuda, pea ära lüüa ja hukkuda, kuid hiljem lükati see tagasi.
Sala sõnul on koljul näha, et tegemist oli inimkäe poolt teadlikult suunatud löökidega, mitte aga õnnetuses saadud vigastustega.
«Tema leidmist sellest šahtist saab selgitada sellega, et ta mõrvati ning siis viidi paika, kuhu koguti surnud. Tegemist oli omalaadse matmisriitusega,» teatas teadlane.