USA paleontoloogid ja antropoloogid leidsid Aafrikast Etioopiast uue senitundmatu iidse inimliigi jäänused.
Pildid ja video: Etioopiast leiti uue iidse inimliigi jäänused
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlased leidsid lõualuud ja hambad, mille vanus on 3,3 – 3,5 miljonit aastat, edastab BBC.
Paleontoloogide sõnul näitab leid, et meie liigi evolutsioon on seniarvatust liigirikkam ja keerulisem.
Uus liik sai nimeks Australopithecus deyiremeda, millest teine sõna tähendab kohalikus afari keeles «lähisugulane». «Australopithecus» tähendab «lõunaahv».
Iidsed jäänused kuuluvad olenditele, kel oli nii inimahvide kui nüüdisinimeste jooni.
Uuringut juhtinud USA Clevelandi loodusmuuseumi kuraator Yohannes Haile-Selassie sõnas, et nad uurisid leidude anatoomiat ja morfoloogiat ning leiti, et neis on teiste varajaste inimliikidega võrreldes erinevusi.
«Sel liigil on väga massiivne ja robustne lõuaosa. Samas aga on hambad väiksemad kui mitmel teisel sarnasel liigil,» selgitas Haile-Selassie.
Leiu vanus lubab oletada, et tegemist on ühe liigiga neljast, mille liikmed elasid üle kolme miljoni aasta tagasi.
Nende seast on kõige kuulsam Australopithecus afarensis´e esindaja Lucy, kes elas millalgi 2,9 – 3,8 miljonit aastat tagasi. Selle liigi esindajaid peetakse nüüdisinimese Homo otsesteks eellasteks.
Teadlaste sõnul eksisteerisid Australopithecus afarensis´ega samal ajal sellised liigid nagu Kenyanthropus platyops, mille jäänused leiti Keeniast, Australopithecus bahrelghazali, mille jäänused leiti Tšaadist ning uus leid Australopithecus deyiremeda.
Osa teadlasi on kahtleval seisukohal, kas Australopithecus deyiremeda on ikka iseseisev liik, kuid Haile-Selassie on selles veendunud.
Tema arvates tuleks ümber hinnata seni kehtiv lineaarne inimarengu teooria.
«Uue liigi leid näitab, et oli mitu varasemat liiki, mis andis tõuke meie liigi Homo arengule,» selgitas teadlane.
Teadlasi huvitab, kuidas need iidsed liigid koos eksisteerisid, kas nad segunesid ning kuidas ressursse jagasid. Lisauuring peaks sellele küsimusele vastuse andma.