/nginx/o/2015/05/27/4115269t1hbddd.jpg)
Iidsed egiptlased mumifitseerisid lahkunuid, et need saaksid teispoolsuses elu jätkata.
Teadlased mumifitseerisid inimjala, kasutades Vana-Egiptuse meetodit
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kreeka Traakia Demokritose ja Šveitsi Zürichi ülikooli teadlased uurisid Vana-Egiptuse mumifitseerimismeetodeid viies läbi katse, milles mumifitseerisid iidseid meetodeid kasutades tänapäevase inimjala, kirjutab Live Science.
Tegemist oli jalaga, mis oli annetatud teadusuuringuteks.
Esmalt pandi «värske» jalg soolalahusesse ning sel ajal mõõdeti ja uuriti mikroskoopilisel tasandil, mis kudedega toimub.
«Tahtsime detailselt teada, mida mumifitseerimisprotsess endast kujutab. Ainus viis teada saada, oligi see ise läbi viia,» teatas antropoloog Christina Papageorgopoulou.
Teada on, et Vana-Egiptuse mumifitseerimismeetodite kohta kirjutas Vana-Kreeka ajaloolane Herodotos, kes elas viiendal sajandil eKr.
Mumifitseerijad eemaldasid laibalt organid, kaasa arvatud aju, mis tõmmati läbi nina välja. Keha steriliseeriti enne kui pandi soolalahusesse, mis sisaldas naatriumkarbonaati ja soodat. See kuivatas ja viis vedelikud välja, takistades keha lagunemast.
Siis pandi keha täis takku, villa ja muud, et kehakuju enavähem säiliks ning võideti mitmete õlidega. Keha keerati linasest materjali sisse ning pandi kas sarkofaagi või maeti selleta.
Samal viisil mumifitseeriti ka loomi ja eraldi inimorganeid.
Papageorgopoulou ja ta kolleegid tegid oma katse naisejalaga, mis oli annetatud Šveitsi Zürichi ülikoolile.
«Kui me oleks kasutanud tervet keha, oleks selle pidanud pooleks lõikama ning siseorganid eemaldama. Tahtsime kiiremat protsessi,» selgitas teadlane.
Teadlastemeeskond tegi veel ühe mumifitseerimiskatse, milles kasutasid jala mumifitseerimiseks kuiva kuumust, kuid see kukkus läbi.
Teise jalaga tehtud iidne mumifitseerimisprotsess õnnestus ning selleks kulus ligi seitse kuud (208 päeva). Herodotose andmetel võttis Vanas-Egiptuses mumifitseerimine aega kaks kuud.
«Me ei suutnud iidsete egiptlastega sammu pidada,» lausus Papageorgopoulou.
Tema arvates kulus neil mumifitseerimiseks kauem aega, kuna Zürichi laboratooriumis olid klimaatilised tingimused niiskemad kui seda on Egiptuses.
Katse näitas, et soolalahus eemaldas jalast edukalt kehavedelikud ning seal ei saanud seened ega bakterid vohama hakata. Mikroskoopiline uuring näitas, et koed, nahk ja lihased olid heas seisus.
Teadlaste sõnul kinnitas nende katse, et iidse Egiptuse mumifitseerimistehnika on väga efektiivne.
Pilte vaata siit.