/nginx/o/2015/05/25/4107729t1hddd1.jpg)
Vaid kolm aastat pärast seda, kui Briti arheoloogid leidsid Leicesterist kunagise kloostri alalt, kus nüüd on parkimisplats, keskaegse Inglise kuninga Richard III jäänused, loodetakse leida veel teise keskajal valitsenud kuninga jäänused.
Järgmise keskaegse Inglise kuninga matmispaik asub parkimisplatsi all?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Richard III otsingute taga olnud ajaloolane Philippa Langley otsib oma uues projektis kuningas Henry I, edastab Huffington Post.
Henry I (1068 – 1135) oli normann William Vallutaja neljas poeg.
Langley alustas uuringuid Readingu kloostri endises asukohas. Henry I asutas selle kloostri 1121. aastal ning ta maeti sinna 14 aastat hiljem. Väidetavalt suri see kuningas kalamürgistuse tõttu, olles 67-aastane.
Nii nagu Richard III puhul, ei ole ka selle kuninga täpne matmispaik teada. Readingi klooster hävitati kuningas Henry VIII käsul 1538. aastal kirikureformatsiooni ediktiga.
«Kui võtta aluseks Readingi kloostri algne suurus, siis võib oletada, et kuninga matmispaik asub suure tõenäosusega praeguse kooli all. Kui aga klooster oli suurem, siis siis võib matmispaik olla pigem mänguväljaku või parkla all,» selgitas Langley.
Nii Richard III kui ka Henry I tuntakse ajaloost kui vastuolulist tegelast. Arvatakse, et selgrookõverusega Richard III lasi Toweris mõrvata oma vennapojad, et need troonile ei saaks ja võim temale läheks.
Henry I oli Inglismaa 1066. aastal vallutanud normanni soost kuninga William I neljas poeg, saades troonile 1100. aastal pärast seda kui ta vend, kuningas William II jahiõnnetuses hukkus.
Henry I oli esimene Inglismaad valitsenud normann, kes õppis ära inglise keele. Ta kasutas enda kohta nime Beauclerc, mis tähendab «hästi haritud».
Henry I oli kaks korda abielus. Esimesest abielust Šotimaa Matildaga (1080- 1118) sündis kolm last, kuid tal oli palju abieluväliseid suhteid. Arvatakse, et ta sigitas 20 – 25 vallaslast.
Teine abielu oli tal Flaami krahvinna Adeliza of Louvainiga (1103- 1151), kellega tal järglasi ei olnud.
Lisaks Inglismaa kuninga tiitlile oli Henry I ka Normandia hertsog.