Video: pronksiajal Taanis maetud tüdruk oli pärit Lõuna-Saksamaalt

Egtvedi tüdruku kirst, rõivad ja juuksed Foto: Wikipedia.org

Arheoloogide sõnul on Taanis 3400 aastat tagasi pronksiajastul maetud tüdruk suure tõenäosusega pärit germaani hõimude aladelt Lõuna-Saksamaalt.

Egtvedi tüdrukuks nimetatud jäänus leiti 1921. aastal Jüütimaalt koos kremeeritud lapse luudega, edastab BBC.

Ekspertide hinnangul oli 160-sentimeetrine tüdruk surres 16 – 18-aastane.

Kui pikka aega arvati, et ta on kohalikku Taani päritolu, siis uus uuring lükkas selle ümber.

Taani rahvusmuuseumi teadlastemeeskond eesotsas Karin Margarita Freiga uurisid tüdruku hammastes leiduvat radioaktiivset strontsiumi.

Strontsiumi leidub pinnases ning see jõuab inimkehasse, loomadesse ja taimedesse toidu ja veega.

Strontsiumi leidub erinevates paikades erinevates kogustes. Pronksiajastu tüdruku hammasteuuring näitas, et ta sündis ja kasvas üles Edela-Saksamaal Schwartzwaldi piirkonnas, mis on ta matmispaigast umbes 800 kilomeetri kaugusel.

Egtvedi tüdruk võis surra 1370. aastal eKr suvisel ajal.  Tüdruk oli maetud kirstus ja rõivastes, mis viitasid ta kõrgele päritolule.

Ta luud olid happelise pinnase tõttu lahustunud, kuid ta tumeblondid juuksed, hambad, küüned, osa ajust ja nahast oli säilinud.

Teadlastemeeskond uuris ka tüdruku juukseid, mis on 23 sentimeetri pikkused. Juusteuuring näitas, et ta oli enne surma olnud pikal teekonnal.

«Võime oletada, et umbes 13 – 15 kuud enne oma surma ta reisis. Ta oli paikades, kus strontsiumi isotoop on umbes samasugune kui ta sünnipiirkonnas. Siis aga reisis ta paika, mis võib olla Jüütimaa, kus strontsium on erinev.  Ta oli seal umbes 9 – 10 kuud ning läks siis oma algsesse elukohta tagasi, kust ta 4 – 6 kuu möödudes uuesti Taani Egtvedi reisis. Sinna on ta ka maetud,» selgitas Frei.

Uurijate sõnul oli nende uuring esimene selline, milles tehti kindlaks eelajaloolise isiku täpne liikumisaeg ja -teekond.

Rootsi Göteborgi ülikooli teadlase Kristian Kristianseni sõnul näitab Egtvedi tüdruk, et juba iidsel ajal oli Taani ja Lõuna-Saksamaa alade vahel tihe suhtlus.

Oletatakse, et tüdruk saadeti Taani abiellumaks kohaliku mehega ja sõlmimaks kahe valitseva perekonna vahel sidemed.

 «Pronksiajastul olid Lääne-Euroopa juhtivateks aladeks Lõuna-Saksamaa ja Taani. Need olid nagu ajast ees kuningriigid. Egtvedi tüdruk abiellus Jüütimaa mehega, luues sellega kindla sideme kahe perekonna vahel,» teatasid uurijad.

Tüdruku sünnikohana on varem välja pakutud ka Rootsi ja Norra osasid paiku, kuid ka Taani Bornholmi saart, kuid suure tõenäosusega on see hoopis Lõuna-Saksamaa.