Video: kaksikutest arstid katsetasid kumb on ohtlikum, kas kerge napsitamine või purju joomine

Foto: Vida Press

Kaksikutest arstid katsetasid BBC dokumentaalfilmi «Is Binge Drinking Really That Bad?»  jaoks erineva alkoholitarbimise mõju organismile.

Identsetest kaksikutest infektsiooniarstid Chris ja Alexander van Tulleken olid enne alkoholi testimist katsetanud suhkrust ja rasvast loobumise mõjusid, kirjutab Daily Mail.

Uues katses uurivad nad, kuidas mõjub väheses ja suures koguses alkoholi.

Mehed jõid nädalas 21 annust alkoholi, kuid üks neist jagas selle koguse nädala peale ära, teine aga jõi selle lühikese ajaga ning jäi purju.

Alexander van Tulleken oli see, kes purjutas. Christopher van Tulleken aga nautis alkoholi väikeste koguste kaupa.

Testimisperioodil tehti arstidele pidevalt vereuuringuid.

«Tänapäeval tarbib enamik inimestest alkoholi. Meid huvitas, kas alkohol on ikka nii kahjulik kui seda erinevate teadusuuringute abil on püütud tõestada,»  sõnas Alexander van Tulleken.

Arstina oli ta näinud raskeid kehavigastusi, mis olid seotud alkoholi tarbimisega ning mis olid tekkinud liiklusõnnetuse või perevägivalla tõttu.

«Juba ühe kuu pikkuse aja jooksul oli alkoholi mõju mu kehas näha,» tõdes arst.

Enne katset ei tarbinud arstid neli nädalat tilkagi alkoholi, et organism oleks puhas ja katsetamiseks valmis.

«Jäin esimest korda joobe kui olin nelja tunniga joonud ära 21 pitsitäit viina. Esmalt tundsin end koomilisena, kuid siis tegi olukord murelikuks. Olin nagu õpik, kus kirjeldatakse purju jäämise etappe: rääkisin valjult, norisin tüli, mu rääkimine oli ebaselge ja lõpuks tahtsin, et võttegrupp minuga koos karaoket laulaks. Ma ei mäleta sellest kuigi palju. Lõpuks hakkasin märatsema, nutsin ja vajusin magama. Järgmisel päeval oli kohutav pohmell. Ma ei olnud kindel, kas suudan veel kolm nädalat sama moodi alkoholi juua. Mul oli siis tunne, et ma ei võta tlkagi alkoholi enam suhu,» meenutas arst.

Paar päeva hiljem oli Alexander van Tulleken pohmellist toibunud  ning valmistus uueks raskeks katsumuseks. Siis jõi ta pisut aeglasemalt: paar klaasitäit lõuna ajal, mõned joogid pärastlõunal ning õhtusöögi juurde pudel veini.

Mehe kinnitusel jäi ta küll purju, kuid mitte enam nii purju, et oleks jaburalt käitunud.

Väikeste koguste kaupa alkoholi tarbinud vennal Chris van Tullekenil ei olnud lihtsam. Väike kogus tekitas veelgi suurema alkoholiisu ning mõjutas ka une kvaliteeti. Ta oli tööl tavalisest uimasem. Ta ootas, et see katse lõppeks.

«Meie katse näitas, et alkohol võib väga hävitav olla. Põletikku näitava interleukiini tase oli mu organismis kerkinud. Oletasin, et see on tõusnud vaid selleks ajaks kui mu organismis on alkoholi, kuid see ei langenudki enam. Nelja nädalaga oli aine tase veelgi kerkinud. Pärast katset tundsin end juba paremini, kuid arvan, et mu organism oli kannatada saanud. Väikeste koguste kaupa alkoholi nautinud vennal oli tulemus umbes sama, mis minul,» teatas Alexander van Tulleken.

Tema sõnul ei pea paika levinud arusaam, et kogus mängib suuremat rolli kui joomisviis.

Vendade testitulemuses oli ka erinevusi.

«Veretestid näitasid, et minul oli kolm korda enam bakterite toodetavat endotoksiini, mis viitab, et alkohol ärritas soolestikku nii palju, et limaskestadest sattus seedebaktereid vereringesse. See aga tekitas terviseprobleeme. Me ei tea, kui palju baktereid verre jõudis, kuid mõju oli tuntav,» selgitas Alexander van Tulleken.

Pärast testi arvas Alexander van Tulleken, et ametlikud alkoholikoguse soovitused viivad eksiteele.

Arsti sõnul on palju räägitud sellest, et klaas punast veini võib kasulik olla, kuid tavaliselt ei piirduta ühe klaasitäiega.

Arstid uurisid ka pohmelli, mis näitab nii mõndagi alkoholi tarbimise koguse kohta.

«Alkohol lõdvestab ja väikeses koguse starbimine võib suhtlemisele kaasa aidata ning uusi sõpru leida. Suhtlusvõrgustikku kuulumine aga parandab elukvaliteeti ning võib pikendada ka elu. Joomine üldises mõttes ja suures koguses aga on tervist hävitav,» tõdes Alexander van Tulleken.

Pilti vaata siit.