/nginx/o/2015/05/19/4082721t1hc31b.jpg)
Natsid tähistasid Saksamaal esimese autobahn´i ehk kiirtee avamist 19. mail 1935. aastal ning et diktaator Adolf Hitlerist saaks autobahn´i leiutaja, tuli esmalt muuta ajalugu.
Video: Saksamaal avati 19. mail 1935 kiirtee, mille leiutamise au läks Hitlerile
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
22 kilomeetri pikkuse teelõigu, mis kulges Frankfurdi ja Darmstadti vahel, avamisel oli kohal ka Hitler, edastab YLE.
Veel Weimari vabariigi (1919- 1933) ajal suhtusid natsid ja kommunistid põlgusega autodesse ja nende kasutamisse. Siis arvati, et tegemist on suurkapitalistide uhkeldamisega. Selle seisukoha taga võis olla asjaolu, et juutidest ärimehed ostsid endale agaralt autosid ning plaanisid juba 1920. aastatel teevõrgustikku.
Hitlerile meeldis sõita rongiga ning tema visiooni kohaselt oleks autosõit piirdunud vaid linnadega ning linnade vahelised teekonnad oleks läbitud rongidega.
Natside nägemuse kohaselt oleks linnade teid paremaks ehitatud, kuid neid ei huvitanud linnaümbruse teed.
Kui natsid 1933. aastal võimule said, muutus ka nägemus autodest ja teedest. Hitler oli isiklikult see, kes Frankfurdi ja Darmstadti vahelisel teelõigul selle ehitamise alguses sümboolselt labida maasse lõi.
Seda teed hakati reklaamima kui Saksamaa esimest Reichsautobahn´i.
Kuue aastaga taheti luua Saksamaal kiirteede võrgustik ning aastas taheti ehitada umbes 1000 kilomeetrit uusi teid.
Rahval puudus autode ostmiseks raha, kuid ka see probleem taheti paari aastaga lahendada.
Natside eesmärgiks ei olnud ainult luua oma rahvale ülikiireid autoteid, vaid panna ka teised riigid kadedust tundma.
Hitleril oli enne 22-kilomeetrise teelõigu rajamist probleem, mis tuli lahendada. Nimelt oli Kölni linnapea Konrad Adenauer lasknud ehitada ja võtnud aasta enne Frankurdi ja Darmstadti vahelist teelõiku kasutusele Kölni ja Bonni vahelise Nur-Auto-Strasse.
Hitler andis käsu hakata Saksamaa esimest tegelikku neljarealist suurt kiirteed nimetama tavaliseks maanteeks, samas kui tema avatud teest sai esimene tõeline kiirtee.