Rootsis kasutati ruunidel põhinevat keelt veel 20. sajandil

Ruunikivid Foto: SCANPIX

Skandinaavia viikingid kasutasid ruune, mis jäädvustati ka mitmetel ruunikividel sugulaste ja sõprade mälestuseks, kes olid lahkunud, kuid mitte tagasi tulnud.

Ruunikivid paigutati nähtavatesse kohtadesse, eelkõige teede ristumispaikadesse, kirjutab YLE.

Rootsi muuseumiameti andmetel on Norras, Taanis ja Rootsis viikingiajastust säilinud umbes 3500 ruunikivi. Enamik neist pärineb 10. ja 11. sajandist, kuid on ka varasemast ajast.

Ruunid olid levinud nii Skandinaavias kui germaani hõimude aladel. Algses ruunikirjas oli 24 märki, kuid hiljem kahanes 16 märgile.

Uurimine näitas, et kuigi viikingiajastust oli möödas sadu aastaid, kasutasid Rootsi Älvdaleni piirkonna elanikud ka 20. sajandil ruunikirja.

Ruune kasutati kirjutamisel ja sõnumite edastamisel enne seda, kui ristiusk viikingite aladele jõudis.

Siis hakkas juurduma ladina tähestik ning enamikul Rootsi aladel oli 15. sajandiks käibel just see tähestik. Islandil ja Gotlandil säilisid ruunid 17. sajandini, kuid ka siis vajusid need unustusehõlma.

Norra piiri ääres asuvas Kesk-Rootsis Älvdalenis olid asjad teisiti. Teada on, et seal kasutati veel 20. sajandi alguses ruunikirja. Ruunikirjas kirjutisi on leitud nii majade seintelt kui mööblilt. Ka saadeti talumajapidamiste vahel sõnumeid puutükile kirjutatud ruunide abil.

Taani Kopenhaageni ülikooli ajaloolaste sõnul säilisid Älvdalenis ruunid pikka aega, kuna tegemist on üsna eraldatud piirkonnaga, mis asub metsade keskel.

«Sõnumeid saadeti siis puutükkidel, kuna kahe majapidamise vahelised vahemaad olid pikad. Sealsete asukate omapärane kultuur säilis pikalt puutumatuna,» selgitas Michel Lerche Nielsen.

Älvdalenis on seni kasutusel keel, mis rootsi kirjakeelest märgatavalt erineb. Teadlaste sõnul on see piirkond ja rahvas tõeline iidse kultuuri häll ning annab aimu, millist keelt kunagi Skandinaavias kasutati.

Saksa keelest võetud laensõnad muutsid rootsi keelt, kuid Älvdalenis säilisid iidsed ruunisõnad.

«Älvdaleni keel tundub olevat fääri ja islandi keele segu. Tavapärane rootsi keele oskaja ei saa sellest eriti aru,» lausus Rootsi Göteborgi ülikooli keeleuurija Henrik Rosenkvist.

Rosenkvisti sõnul aitas ruunikirja ja älvdaleni keele säilimisele kaasa see, et Rootsis ei olnud koolikohustust enne kui 19. sajandi lõpul. Hariduse laiema leviku mõjul hakati vanu keeli unustama ja üha enam riigikeelt, rootsi keelt rääkima.

Veel 1970. aastatel said lapsed Älvdaleni koolides karistada, kui nad rääkisid kohalikku murrakut.

Paljud vanemad ostustasid siis, et parem on ka kodus riigikeelt rääkida, et lapsed koolis hakkama saaksid.

Praegu kasutab älvdaleni keelt igapäevases suhtluses umbes 2500 inimest. Viimasel kümnendil on sellesse keelesse suhtumine muutunud ning nüüd saab nimetatud keelt õppida kursustel. Selles keeles ka blogitakse.

Ulum Dalska (Rääkigem älvdalenit) ühendus soovib, et sellest keelest saaks Rootsis üks ametlikke vähemuskeeli.