NASA: Antarktikas on murdumas hiiglaslik liustik

Osa Larseni liustikust

FOTO: SCANPIX

USA kosmoseagentuuri NASA hiljutine uuring näitas, et Antarktika poolsaare Larseni šelfiliustik võib selle kümnendi lõpuks laguneda.

2002. aastal leidis aset selle  rohkem kui 10 000 aasta vanuse liustiku osaline murdumine kui Larsen B jääpank Wedelli merre kukkus, kirjutab YLE.

Teadlaste sõnul on liustikujää õhenemise ja murdumise üheks põhjuseks kliimamuutuse tõttu soojenenud merevesi.

Larseni liustiku täielik lagunemine võib toimuda veel selle aastasaja jooksul, kuid see võib ka varem aset leida.

«Larsen C liustiku õhenemist tekitavad kaks kliimast tingitud protsessi. Kui see hiiglaslik jäämass laguneks, siis jõuaks rohkem magedat vett merre ning meretase kerkiks,» teatas Briti Antarktika jälgimise ameti (British Antarctic Survey - BAS) esindaja Paul Holland.

Antarktika rannikut katvad liustikud võivad olla sadade meetrite paksused.

Larsen C on maailmas suuruselt neljas liustik, mille suurus on üle 55 000 ruutkilomeetri ehk ligi kaks Belgiat.

Suuruselt väiksemad Larsen A ja Larsen B liustikud lagunesid 1995 ja 2002.

Antarktikas on viimase 50 aastaga keskmine temperatuur tõusnud 2,5 kraadi, mis maailma keskmisest temperatuuritõusust kõrgem.

1998 – 2012 andmete põhjal tehtud uuringu kohaselt ohustab Larsen C liustikujääd alt soe meri ning ülevalt soe õhk.

Liustiku pinnal olev pehme, niinimetatud firn-lumi kaotab soojuse tõttu õhumolekule ning muudab jää tihkemaks. See tekitab liustikule lisakoormust ning nõrgendab  struktuuri.

«Kui liustikud Larsen A ja Larsen B kadusid, siis lagunes laiali väga suur mass jääd ning sulamine tõstis merepinda,» teatas BASi uurimisjuht David Vaughan.

Ta lisas, et Larsen C on neist kahest suurem ning kui see paari järgneva kümnendi jooksul laguneks, siis see kergitaks merepinda juba enne 2100. aastat.

ÜRO valitsustevaheline kliimamuutuste nõukogu IPCC teatas 2013. aastal, et Antarktika jää sulamine kiireneb. Kui enne 2001.aastat oli see aastast 30 miljardit tonni, siis 2020. aastal võib see olla juba 147 miljardit tonni.

Larseni liustik sai nime kapten Carl Anton Larseni järgi, kes oli Norra vaalapüügilaeva Jasoni kapten. See alus seilas läbi Antarktika vete 1893. aastal.

Tagasi üles