/nginx/o/2015/05/15/4066825t1h13a6.jpg)
Atlandi, India ja Vaikse ookeani vetes elab maailma ainus püsisoojane kala.
Video: kala, kes on soojavereline
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tegemist on läikkalaga (Lampris guttatus), kes elab kuni 500 meetri sügavuses, kirjutab Live Science.
Läikkala võib kasvada kuni kahe meetri pikkuseks ning kaaluda ligi 300 kilogrammi.
«Soojus kiirendab keha füsioloogilisi protsesse. Selle tulemusena on näiteks lihaste töö kiirem, samuti on nägemine teravam ning kiirenevad ka neuroloogilised protsessid. Kalad saavad seetõttu ka kiiremini ujuda,» teatas USA ookeani ja atmosfääri administratsiooni bioloog Nicholas Wegner.
Wegner lisas, et soojaverelisel kalal on külmaverelise ja aeglaselt liikuva saagi püüdmisel eeliseid.
Uurimine näitas, et läikkalad tekitavad rinnauimede liigutamise abil soojust, mis kandub veresoontevõrgustiku abil nende kehas laiali.
Soe venoosne veri soojendab selle kala arteriaalset verd ning sellega soojenevad ka tema süda ja aju. Soe süda ja aju on need, mis annavad Lampris guttatus´ele teiste kalade ees eelise.
«Ei ole teada ühtegi teist kala, kes kasutaks oma rinnauimeid sooja tootmiseks,» sõnas teadlane.
Wegner ja ta kolleegid tegid katse, milles panid läikkaladele temparetuuri jälgimise seadmed ning jälgisid nende elu ookeanis, kus nad enamjaolt olid 45 meetri sügavusel.
Ükskõik kui sügavale need kalad ka ei sukeldunud, jäi nende kehatemperatuur samaks ehk viis soojakraadi, mis on soojem kui ookeanivesi.
«Loodus võib pakkuda väga suuri üllatusi. Üsna keeruline võib olla pidevalt soe, kui ümbritsev keskkond on jahe, kuid läikkalal on arenenud süsteem, mis lubab tal veest soojem olla,» teatas Wegner.
Wegner ja ta kolleegid tahavad järgmisena uurida läikkala sugulasi, kes elavad jahedamatest vetes, kus on veelgi keerulisem sooja tekitada ja säilitada.