/nginx/o/2015/05/14/4062697t1hb374.jpg)
USA Texase ülikooli hiljutine uuring selgitas, miks soomlased erinevad geneetiliselt teistest eurooplastest.
USA uuring selgitas, miks soomlased on geneetiliselt ülejäänud eurooplastest erinevad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ülikooli terviseteadusekeskuse UTHealth geenikaardistus paljastas, et soomlaste arv kahanes 10 000 – 20 000 aastat tagasi märgatavalt, kuid siis kasvas uuesti endisele tasemele, edastab sciencedaily.com.
See «pudelikael» tõi kaasa selle, et soomeugrilased on saanud oma geenid vähematelt esivanematelt kui muud eurooplased ning on selle tõttu geneetiliselt sarnasemad kui teised rahvad.
Euroopa teistel aladel nimetatud ajal «pudelikaela» ei olnud.
Soomlaste rahvaarvu kahanemise täpne põhjus ei ole teada, kuid selle põhjuseks võis olla väljarändamine, haiguspuhangud, sõjad või looduskatastroofid.
USA uuringus on ära toodud fakt, et soomlastega sarnane rahvaarvu kahanemine leidis aset ka Aafrikas, kuid 100 000 – 200 000 aastat tagasi.
Teadlaste arvates oli Aafrika «pudelikaelal» seos nüüdisinimese tekkega.
Texase ülikooli uuring on osa 2008. aastal käivitatud geeniuuringute projektist 1000 Genomes Project.
Teadlased kasutasid nüüdses geeniuuringus mudelit, mis põhineb üksiku nukleotiidi polümorfismi (SNP) esinemise sagedusel.
Üksiku nukleotiidi polümorfismid on DNA järjestuse variatsioonid, mis on toimunud ühe genoomi nukleotiidi (adeniin, tümiin, tsütosiin või guaniin) muutumisel.
Teadlased Xiaoming Liu ja Yun Xin Fu uurisid üheksa Euroopa, Aafrika ja Aasia rahvuse geneetikat.